Kevaditi kimbutab külm udu
16. mai 2019, 01:11
Käes on mai – kõige võimsam kevadkuu. See võib tuua ilmaolusid suvest talvisteni: suvekuuma ja pikset, aga vahel ka lund, isegi tuisku. Udu kuulub praegusel ajal nn külmade nähtuste alla, sest tekib tugeva jahtumisega või külma veekogu ääres (peamiselt meri). Meenutan, et udu on aluspinda puudutav pilv, milles kokkuleppeliselt on horisontaalne nähtavuskaugus alla 1 km. Kui see on üle selle, aga õhus hõljuvate veetilkade või jääkristallide tõttu ikka alla 10 km, siis on tegu uduvinega.
Udusid on mitut liiki. Need jaotatakse kahte suurde rühma: frontaalsed ja õhumassisisesed. Õhumassisisesed (ka massisisesed) udud jaotatakse omakorda jahtumise tagajärjel ja auramise tagajärjel tekkivateks. Jahtumise tõttu tekivad radiatsiooniudud, advektiivsed, advektiiv-radiatsioonilised ja nõlvade udud.
Aprillis ja mais on üsna tüüpiline, et udu tekib ja püsib veekogude kohal ja rannikualadel. Tegemist on advektsiooniuduga. Selline mereudu võib hoolimata päikese tugevast soojendavast mõjust püsida terve ööpäeva, sest külm merevesi soodustab stabiilset kihistust, st tõusvaid õhuvoole ei teki. Selline olukord tekib siis, kui saabub soe ja niiske õhumass, mille alumine osa jahtub külma vee mõjul piisavalt, et saaks tekkida udu. Need udud kaovad tavaliselt juunikuuks seoses vee soojenemisega.
Üks ekstreemsemaid juhtumeid oli 2013. a mais, kui selline advektsiooniudu püsis nädalaid merel, jõudes mõnel pool peaaegu püsivalt ka rannikualale. Näiteks Lasnamäe elaniku kommentaar: „Lasnamägi on nädal aega juba sellise udu sees elanud. Hea, kui mõnel päeval udu korraks hajub. Varsti ei mäleta enam, mis nägu päike on (24. mail).” Ja hilisemal ajal, juunis: „Elaks nagu teisel planeedil. Räägivad, et suvitavad, võtavad päikest jne. Meil kogu aeg udu tõttu hämar ja temperatuur ka selline varakevadine.”
Vanarahvas on tähele pannud: „Sügisene udu tähendab kolmeks nädalaks sooja, kevadine udu – kolmeks nädalaks külma.” Jah, tõepoolest on sügisel tavalisim advektiivse ja radiatsioonilise (jahtumis)udu kombinatsioon, mis tähendab, et soe õhumass liigub külma aluspinna kohale ja jahtub altpoolt tugevasti, kuni tekib kondensatsioon. Aga kevadel ja suve hakul on ööd lühikesed: jahtumiseks pole kuigi soodsaid tingimusi. Kui siiski see toimub, peab olema tegu kas märkimisväärse ilmamuutusega või merel tekkiva advektsiooniuduga, mida vanarahvas ilmselt peabki silmas.
Kolmenädalase jaheduse tähelepanek kehtib nüüdki: kevad on täies hoos, kuigi ilm on juba märksa soojem kui nädala alguses. Nädala alguses oli Eesti kohal väga suur õhumasside vastasseis, nii et sadas vihma, oli äikest ja temperatuur ulatus 5 kraadist loodeservas 15 kraadini kagunurgas. Ilm läks siiski päev-päevalt soojemaks, tipnedes tänase, 16. mai suvise soojusega (üle 20 °C), aga see ei jää paraku püsima. Samas udu võimalus endiselt püsib.
Siiski ülisuurt jahenemist vähemalt esialgu õnneks ei ole ette näha: pärast suure soojuse lahkumist püsib mõõdukalt soe õhumass, milles päikeselise ilmaga võib kohati loota üle 15 °C, aga öökülmaoht püsib.