Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Kõrge vererõhu vastu saab abi taimedestki

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Just praegu tasub korjata ja kuivatada noori kaselehti.
Just praegu tasub korjata ja kuivatada noori kaselehti. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kõrge vererõhk pole eraldi haigus, vaid tekib tavaliselt teiste terviseprobleemide tagajärjel. Põhjus võib olla rohke kolesterool ja veresoonte lupjumine, neerude puudulik töö, mistõttu on vedelikku kehas palju ja see tõstab rõhku. Samuti soodustavad kõrge vererõhu teket pikaajaline stress, ärevus ja unehäired.

Neerude tööd parandavad ja vett väljutavad taimed on kaselehed, kortsleht, põldosi, linnurohi, vesihein, naat, petersell, kasemahl ja köögiviljad, eriti kurk, kabatšokk, arbuus, pirn, kirsid ja jõhvikad.

Neerupõletiku korral on abi metskuldvitsast, teelehest, raudrohust ja kortslehest. Taimetee valmistamiseks võetakse 1 tl peenestatud taimepuru 200 ml kuuma vee kohta ja lastakse seista 15 minutit. Marju võib kasutada smuutides, koos taimedega. Kõrvitsat, kabatšokki võib süüa ka toorena, salatis või smuutis. Kevad veel kestab ja saab süüa naati: omleti, salati, supi, smuuti sees. Vältida tuleb soolaseid toite, eriti soolased on valmistooted.

Kui veres on palju kolesterooli, aitab menüüsse kiudainerikaste toiduainete lisamine: kaerahelbed, herned jm. Või asemel saab kasutada avokaadot, hea on ka sibul, küüslauk ja praegu leiab veel karulauku.

Kolesterooli ainevahetuse üks reguleerija on letsitiin, mida leidub täispiimas, munakollases, öko-sojatoodetes, linaseemnetes ja -õlis, nisuidudes, seesamiseemnetes, avokaados. Letsitiin kaitseb veresooni lupjumise ehk ateroskleroosi eest.

Kolesterool on meie kehas vajalik, seepärast ei tohiks paaniliselt selle hulka langetada, vaid tasakaalustada HDL- ja LDL-kolesterooli kogust.

Kolesterooli ja ateroskleroosi vastu aitab hariliku mailase tee. Seda juuakse kuuridena, sellest on abi saadud ka siis, kui pea on uimane ja kõrvus kohiseb. Omal ajal soovitas hariliku mailase teed proviisor Kaljo Mandre.

Tee valmistamiseks võetakse 1 tl peenestatud taimepuru tassi kuuma vee kohta, lastakse tõmmata 15 minutit ja juuakse 1–2 tassi päevas. Kuuri pikkus oleneb probleemi ulatusest. On inimesi, kes joovad hariliku mailase teed kuude kaupa ja on saanud abi nii kõrge vererõhu, peavalu kui ka ülemäärase kolesterooli vastu.

Puhastava toimega on veel nurmenuku-, angervaksa- ja tatraõied, viirpuumarjad. Sapi­eritus peab olema piisav, et halb kolesterool kehast eemaldada, seda soodustavad võilillejuur, piparmünt, kibuvitsamarjad. Kuivatatud ja jahuks peenestatud taimi võib lisada koos seemnete ja marjadega hapupiimale või jogurtile. Selliseks rohejahuks sobivad peedilehed, petersell, põdrakanep, naat, karulauk, arooniamarjad, mesilaste õietolm, tšiia- või linaseemned.

Kui kannatame pikaajalise närvipinge all, mis muutub stressiks, tekitab unehäireid ja tõstab vererõhku, siis saab abi melissist, monardast, harilikust punest, nurmenukuõitest ja kurgirohust.

Tugevama stressi, paanika ja ärevuse korral aitab väga hästi veiste-südamerohu tee või tinktuur. Teed tuleks võtta päeva jooksul mitu korda, 1–2 tassi teed päevas. Veiste-südamerohtu saab koguda jaanipäeva paiku, enne õitsemist.

Kui vererõhuga kaasnevad südamerütmihäired, aitab viirpuuõite tee või tinktuur. Tinktuur tuleks valmistada kvaliteetsest materjalist. Viirpuud õitsevad juuni esimestel päevadel, siis on aeg neid korjata, kuivatada või tinktuuri teha. Raviomadustega on valged ehk hariliku viirpuu õied, roosadel dekoratiiv-viirpuudel raviomadusi pole.

Taimedega ja toiduga peaks alustama kohe, niipea kui tervisemure tekib. Kui võtate juba tablette, tuleb jälgida koostoimeid.

Tuntud vererõhu alandaja, mis kiiresti toimib, on must aroonia. Aroonias on rohkesti rutiini, see on kasulik veresoonte seintele. Samuti on aroonias puhastavaid kiudaineid. Kuivatatud arooniamarjad sobivad teesegudesse. Arooniamarju võib hoida sügavkülmas, et iga päev natuke kasutada teeks või smuutis või lihtsalt põske pista. Viimased uuringud kinnitavad, et arooniamarjad ei paksenda verd ega tekita trombiohtu, pigem vastupidi. Aroonias leiduvad pigmendid toimivad meie kehas antioksüdantidena ja neid peetakse maailma kõige tervislikumateks marjadeks.

Põdrakanepil on vererõhku alandav toime, seda võib tarvitada igapäevase teena või kasutada toidutaimena, praegusel ajal nagu sparglit: praadides või vokkides, suppides, salatites. Hiljem kuivatada ja teha rohejahuks.

Veresooni laiendava ja lõõgastava toimega on ka piparmünditee.

Taimedega ja toiduga peaks alustama kohe, niipea kui tervisemure tekib. Kui võtate juba tablette, tuleb jälgida koostoimeid, eriti koos verevedeldajatega. Taimravi ei mõju üleöö, aga taimedel pole kõrvaltoimeid.

Tagasi üles