Põllumehi kutsutakse üles linnukahjudest teada andma
10. mai 2019, 12:08
Rändel olevate haneliste arvukus ja nende poolt põllumajandusele tehtud kahjud on viimastel aastatel oluliselt kasvanud – seda on märganud nii põllumajandustootjad ise kui tunnistanud ka ornitoloogid ja keskkonnaametnikud.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsub põllumehi neist kindlasti teada andma, kuigi kahjude õiglases ulatuses kompenseerimisele seab omad piirid riigi finantsvõimekus ja Euroopa Liidus kehtivad riigiabireeglid.
„Rändlindude põhjustatud kahjusid kompenseeritakse tootja kohta aastas vaid 3200 euro ulatuses, mis on põllumeestele tekitatava kogukahjuga võrreldes ilmselgelt väga väike osa. Siiski kutsume kõiki põllumehi Keskkonnaametile kahjudest teada andma,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sõrmus möönab, et taotluse esitamine kahjude kompenseerimiseks on põllumehele kiirel põllutööde perioodil lisaaega ja ressurssi nõudev, kuid vaid kahjustustest teada andmine annab korraliku ülevaate rändlindude poolt Eesti põllumajandusele tekitatud kahjude tegelikust ulatusest.
„Nii anname keskkonnaametnikele ja poliitikutele veel selgema signaali, et linnukahjud on sedavõrd tõsine probleem, mida ei saa aastast aastasse ignoreerida,“ rõhutas ta.
- Kahjudest saab teada anda Keskkonnaameti üldisele e-posti aadressile info@keskkonnaamet.ee
- Täpsemat infot kahjudest teatamise kohta ja avalduse vormi leiab Keskkonnaameti kodulehelt
Kahju hüvitamiseks tuleb pärast kahjustuse avastamist viivitamatult teavitada Keskkonnaametit, kui rändel olevad haned, lagled ja sookured on kahjustanud külvi, valminud vilja ning karja- ja heinamaad. Kahjustuse hindamise jaoks tuleb sündmuskoht hoida võimalikult puutumatuna.
Keskkonnaamet hindab kahjustust viie tööpäeva jooksul alates teavitamisest ning esitab hindamisakti koopia kahjusaajale kümne tööpäeva jooksul. Seejärel tuleb esitada Keskkonnaametile kirjalik või digitaalselt allkirjastatud avaldus.
Rändlindude tekitatud kahju hüvitatakse kuni 3200 euro ulatuses ühele isikule ühe saagiaasta kohta. Kahjustuste vältimiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused hüvitatakse 50% ulatuses, sealjuures ühele isikule makstav summa ei või ületada 3200 eurot ühe majandusaasta kohta.