Kasvatajad: kartuli mahapanekuga on aega juuni alguseni

Osa ja Tervik OÜ tegevjuht Margo Heinmaa ütleb, et kuna nad katteloori all varast kartulit ei kavatse kasvatada, on mugulate mahapanekuga aega kuni juuni alguseni. FOTO: Dmitri Kotjuh

FOTO: Dmitri Kotjuh

Kuna kartul vajab kasvamiseks ööpäev ringi kaheksat soojakraadi, pole kasvatajate hinnangul mugulate mahapanekuga veel kiiret.

Järvamaal Väätsa kandis 1998. aastast kartulit kasvatava osaühingu Osa ja Tervik juht Margo Heinmaa sõnas läinud nädalal, et nemad pole veel kartuli mahapanekuga alustanud, sest sellega pole üldse kiiret. Kuna nende tootmine põhineb peamiselt kartuli säilitamisel üle talve, pole enne toominga õitsemist mõtet kartulit maha panema hakata.

Eelmisel aastal söödi inimese kohta aastas arvestuslikult 85 kg kartulit ehk keskmiselt kaks kartulit päevas.
Mullu imporditi kartulit koos teistes toodetes sisalduva kartuliga ligi 50 000 tonni ja viimase seitsme aasta jooksul on see aina kasvanud.
Samal ajal toodeti Eestis kartulit kokku 88 000 tonni, eksporditi ligi 10 000 tonni. Kodumaise kartuli kasvupind ja sellega koos saadav saak on aastatega pidevalt vähenenud.
Arvestades kodumaist saaki, impordi-ekspordi bilanssi ning hinnangulist seemne, kao ja loomasööda kulu, tuleb tarbitud kartuli koguseks 112 000 tonni ehk 79% vajaminevast kartulist tootsime ise.
Allikas: Statistikaamet

„Kartul vajab kasvamiseks ööpäev ringi kaheksat soojakraadi ja eks vanarahvaski oskas seda just toominga õitsemise järgi hinnata,” selgitab ta. „Me katteloori alla varast kartulit ei kavatse kasvatada ja nii on mahapanekuga aega kuni juuni alguseni.”

Ka kartuli kasvupind jääb Heinmaal samaks, mis varasematel aastatel. Vähendamise plaani tal pole, sest 2011. aastal alustatud koostöö Euro­plantiga sujub kenasti. Ettevõte kasvatab mitut sorti kartuleid rohkem kui 100 hektaril.

Heameelt teeb Heinmaale seegi, et tema ettevõtte kartulitest valmivad rahvusvaheliselt tuntud kartulikrõpsud tootemargile Taffel. „Kasvatame Taffelile kartulit juba neljandat aastat ja see on uhke tunne küll, et Taffel otsustas varuda kartuleid Eestis. See on tunnustus ka siinsele põllumajandusele,” lisab ta.

Varane sai varem mulda

Ka Järvamaal köögiviljakasvatustalu pidav Urmas Laks kartuli mahapanekuga ei kiirusta. Temagi jälgib selleks toominga õitsema hakkamist. „Lõuna-Eestis võib toomingas juba õitseda, las nemad siis panevad. Meil veel päris ei õitse ja nii pole siinkandis kiiret kuhugi,” selgitab ta. „Vaid varane kartul on meil maas ja tänavu kaks nädalat julgelt varem kui eelmine aasta, sest turule tuleb pakkuda kartulit võimalikult vara.” Laks kaupleb talusaadustega Paide turul.

Seemet mahapanekuks jagub, sest põlvest põlve pärandatava talupojatarkusega toimetajad ei söö ega müü kunagi seemnekartulit ära. Nüüdsel ajal veel eriti, sest pole ju teada, millist seemet sa juurde ostes saad. Ei tasu riskida.

Samas lisab mees, et seemne uuendusnõudeks vajaliku 20 protsenti seemnekartulit ta muidugi ostab, sest see on riigi nõue ja seda tuleb täita.

Kuigi tänavu sai müügikartul otsa aprillis, pererahvas ise riisi sööma ei pea. Nii palju, et uue kartulini välja tulla, omale salve ikka jäetakse, aga müüa enam pole midagi. „Varem olen saanud müügis ots otsaga kokku, kuid tänavu tuleb tõesti mõnekuine vahe sisse,” nendib ta.

Jõeääre talu peremees Urmas Laks ei plaani kartulikasvatust koomale tõmmata. „Milleks kartuli kasvupinda nüüd vähendada, kui hind kasvatamise eest hakkab just tõusma kasvataja jaoks õigele tasemele,” ütleb ta. FOTO:

FOTO: Dmitri Kotjuh

Juttu, et maalapid kartulimaale aina vähenevad, Laks oma majapidamise järgi kinnitada ei saa. Nemad panid sama suurele maalapile nii varase kui ka panevad kavas oleva tavakartuli. „Milleks kartuli kasvupinda vähendada, kui hind kasvatamise eest hakkab just tõusma kasvataja jaoks õigele tasemele,” arvab ta.

Tänavu kevadel müüs Laks Paide turul kartulit 60 senti kilo. See on poole kallim kui varem ja selle hinna eest tasub Laksi meelest kartulit juba kasvatada. „Kui nii edasi läheb, on kartulikasvatusel juba uba juures ja seda uba tuli üsna kaua oodata,” märgib ta. Ent nüüd paistab, et ka ostjad mõistavad kartuli hinnatõusu. „Kartul on meie põhitoit liha kõrval, vähemalt kuni grillihooaja alguseni, siis hetkeks on tunda, kuidas kartulivajadus järsult langeb ja pärast jälle tõuseb,” räägib ta oma pikaaegsest kogemusest.

Kartul on meie põhitoit liha kõrval, vähemalt kuni grillihooaja alguseni. Siis hetkeks on tunda, kuidas kartuli vajadus järsult langeb ja pärast jälle tõuseb.

Järvamaal Aravete kandis köögivilju kasvatav Rebase talu perenaine Piia Tiigemäe sõnab, et kuigi varajane kartul on neil juba maas ja kattelooridki peale pandud, ei pea ta tänavust kevadet kuidagi eriliselt varasemaks. „Eks kartulit on varemgi aprilli lõpus pandud, kui ilm on soodne olnud.”

Siiani on tänavused ilmad head, kuid tavakartuli mahapanekuga pererahvas siiski ei kiirusta. Käib alles maa ettevalmistus, sest mais lubatakse veel tunduvalt jahedamaid päevi.

Sorte rohkelt nagu õunu

Pererahvas kasvatab mitut õunasorti, kartuleidki pannakse vakku erinevaid. „Tänavu paneme maha kümmet soRti kartuleid. Seemet jagub, osaliselt on ka uut sertifitseeritud seemet juurde ostetud, sest tootjad on kohustatud seda ostma,” selgitab perenaine.

Rebase talu perenaine Piia Tiigemäe plaanib tänavu maha panna kümme sorti kartuleid. „Oleme oma kartulikasvatuse suunanud eratarbijale, kes tahab süüa selliseid maitsvaid sorte, mida poed enamasti ei paku,” sõnab ta. FOTO:

FOTO: Liis Treimann

Kuigi kartuli hind on sel aastal eelmise aasta põua tõttu üsnagi tootjasõbralik, ei plaani Rebase talu rahvas kartulit rohkem maha panna. „Meie talu suund on kartulikasvatuselt järk-järgult üle minna õunakasvatusele. Oleme 15 aastat kulutanud õunaistandiku rajamisele ja kartulit paneme maha rohkem selleks, et munad kõik ühes korvis ei oleks,” täpsustab Piia Tiigemäe.

Nii on Rebase talu oma kartulikasvatuse suunanud eratarbijale, kes tahab süüa selliseid maitsvaid sorte, mida poed enamasti ei paku. „Väga nõudlikule maitsele kasvatame ka gurmeekartuleid,” lisab perenaine.

Populaarne

Tagasi üles