Järveäärsed puhkekülad täituvad haugipüüdjatega
/nginx/o/2019/05/08/12145487t1hd350.jpg)
Haugipüügikeelu lõpp siseveekogudel tähistab Ermistu ja Tõhela järve ääres tegutsevate puhkekülade jaoks tiheda tööaja algust. Kui Ermistu järve puhkeküla on avatud aasta ringi, siis Tõhela kolleegid sulgevad külmaks ajaks uksed, aga laupäeval algav haugipüügihooaeg toob mõlemasse kümneid ja kümneid kalapüügihuvilisi.
Nii Ermistu kui ka Tõhela järvel majandajad kinnitavad, et kalaturist ongi nende põhikunde. Tullakse Tallinnast, Pärnust ja välismaaltki. Haldusreformi tulemusena jäävad Ermistu ja Tõhela järv Pärnu linna territooriumile, kesklinnast on Tõstamaa „linnaosas” asuvate järvedeni umbes pool tundi autosõitu.
Mõlemas puhkekülas käivad viimased ettevalmistused arvukate külaliste vastuvõtuks, lisaks iga-aastasele rutiinsele hoonete ja territooriumi värskendamisele ehitavad Ermistu puhkekülas kaks noormeest ajakirjaniku kohale jõudes siinse loodusmaja ette uut terrassi.
Väiksem ja rahulikum Tõhela
Tõhela järve puhkeküla majandava osaühingu William peremehe Ville Vulkani eelkäijad on sealkandis elanud vähemalt 1625. aastast, seega saab peagi neli sajandit täis. „Päris järve ääres elasid minu vanavanaemad, minu ja venna lapsepõlvesuved möödusid siinsamas,” räägib ta. „1994. aastal tegime tünnide peale siia hädapärastest materjalidest väikese saunakese. Kalamehed hakkasid kohe uurima, kas seda saab rentida. Mina ei osanud esialgu siin äriprojekti näha, aga vaikselt hakkasime midagi teenima. Ise tegutsesin hoopis transpordisektoris. Kui Eesti võeti vastu Euroopa Liitu, hakkasime projekte kirjutama, suur osa sellest, mis siin praegu on, ongi projektirahaga püsti pandud, omaosalus muidugi lisaks.”
2010. aastal ehitati esimesed kämpingud, praegu on neis 30 voodikohta. „Oleme kõik oma pere ja vähese lisatööjõuga üles ehitanud. Enda töötunde ei suudaks kokku lugeda,” võtab Vulkan lühidalt kokku Tõhela järve puhkeküla tekkeloo.
Areng oleks tema sõnul kiiremgi, kuid keskkonnaamet ei luba näiteks kõrgemat kui neljameetrist hoonet siia ehitada. Erimeelsusi keskkonnaametiga on ette tulnud ka järve kasutamise osas. „Kuu aega tagasi taheti sisuliselt poolel järvel ära keelata mootorpaadiga sõitmine, sest keegi oli leidnud 30 kaitsealust taime,” räägib Vulkan. „Tegime suured protestikirjad, kohtusime ametnikega ja õnneks terve mõistus võitis. Kompromissina on nüüd 140 hektarist vaid 40-l keelatud mootorpaadi kasutamine. See ala on nagunii kinni kasvanud ja taimed saavad seal rahulikult elada.”
Haug, ahven, linask
Tõhela ja Ermistu järv on tuntud kalarikkuse poolest. „Haug, ahven, linask – neid siin püüdmas käiakse,” tõdeb Vulkan. „Muud kala on muidugi ka, aga see ei ole nii ihaldusväärne. Enamasti ongi meie kunded kalamehed ja järjest rohkem ka -naised, kelle jaoks on oluline loodus, paadirentimise võimalus, ööbimiskoht ja hügieenitingimused, sauna kasutatakse tihedalt.” Kaheksale sõudepaadile lisaks on neil mõned kanuud ja vesijalgratas ning nad rendivad elektrimootoreid.
Tõhela ja Ermistu järv on tuntud kalarikkuse poolest. Haug, ahven, linask – neid siin püüdmas käiakse.
Umbes pooled kliendid tulevad Tallinnast ja kõnelevad vene keelt. „Ütlevadki, et mida nad nädalavahetusel seal korteris vahivad, parem sõidavad siia” räägib Vulkan. „Järjest enam leiavad meile tee välismaalased, panevad Bookingu kaudu kohad kinni ja tulevad, on sakslasi, hollandlasi ja teisi. Lastega peredel on siin hea turvaline, järv on madal, sügavamad kohad on vaid 1,3 meetrit, nii et peakat hüpata ei maksa. Tavaline on, et isa on järvel ja ema lastega madalas vees, kaldal või mänguväljakul. On spordiorganisatsioone ja asutusi, kes tahavad siin oma kogunemisi korraldada.”
Tagasiside korras on talle korduvalt öeldud, et siinsetes kämpingumajades on inimestel ebatavaliselt sügav ja tervistav uni. „Äkki mõjutab seda savipinnas. Minu siin elanud vanavanavanemad elasid kõrge eani. Ja muidugi on siin tohutult palju linde, seda muusikat tihedamalt asustatud paigas ei kuule,” räägib Vulkan.
Jutuga paratamatu hooajalisuse juurde jõudes kinnitab peremees, et kuigi tegelikult on Tõhela järve puhkeküla avatud juba aprillist, siin elasid leedukatest metsataimede istutajad mitu nädalat, algab töine periood ülehomsega, sest haugipüügikeeld lõpeb.
Hooaeg saab läbi esimeste külmade saabudes. Talvel pole mõtet tegutseda, ei tasu ära. Soojal ajal seevastu jagub kliente nädalavahetuseks ja argipäevadeks, nädalavahetustel on muidugi tihedam. On peresid, kes tahavadki hästi rahulikult olla ja veedavad näiteks nädala oma puhkusest siin. Püsikliente on üldse palju. Kaks meest on kohal sisuliselt igal kalahooaja nädalavahetusel.
Rahu ja vaikus
Korra hoidmise osas on külastajad Vulkani sõnul aastatega viisakamaks muutunud. „Olid ajad, kui joodi, lagastati ja sodi visati metsa alla, aga nüüd on Skandinaaviale omane kämpingukultuur hakanud meile jõudma. Samuti oleme hakanud rangemalt korda nõudma. Kell 23 on öörahu. Meie trump on rahu ja vaikus, mistõttu ei kavatse me siin kontserte ja simmaneid korraldama hakata,” on peremees resoluutne. Arvestama peab ka puhkeküla naabruses elavate inimeste privaatsusega.
Tulevikuplaanide kohta kostab ta, et algatatud on uus detailplaneering, mille tulemusena peaks järve kaldale kerkima 18meetrine vaatetorn, mille tipus saab ööbida. Samuti on valmis peamaja projekt, aga kuigi naabruses on kaheksa meetri kõrgune talumaja, ei lubata puhkekülla neljast meetrist kõrgemat hoonet rajada. „Tulevikus tahame olla avatud terve aasta, aga see eeldab ehitamist ja seda, et leiame inimese, kes tahab siin meie perele lisaks töötada,” räägib peremees.
Aasta ringi avatud Ermistu
Ermistu järve ääres on puhkeküla tegutsenud üheksakümnendate algusest. Praegune omanik, osaühing Tekamer, majandab siin 2013. aastast. „Varasem seis oli üsna nutune, oleme pidanud päris palju investeerima,” ütleb puhkeküla perenaine Evelin Tuulmees.
Koha peamiseks väärtuseks hindab ta puhast loodust. „Eriti just välismaa turistid imestavad, et loodus on siin nii ehedana säilinud. Me ise ei oska seda igapäevaselt märgatagi,” tõdeb ta.
Nagu Tõhelaski algab töörohke hooaeg siin haugipüügiga: kõik voodikohad on ette kinni pandud. Kuigi avatud ollakse aasta läbi, majutatakse külmal ajal külalisi vaid peahoones.
„Jääpüügi harrastajaid ikka käib ja meid on üles leidnud isegi jääpurjetajad,” sõnab Tuulmees.
Põhiklientuuri moodustavad siingi kalastajad, kes teavad, et Ermistus on haugi, angerjat, linaskit, ahvenat, nurgu, särge, kiiska, latikat. Kõige paremini on sellega kursis Tallinna venekeelsed harrastuspüüdjad.
Majutusele lisaks renditakse siin paate, nii mootoriga kui ilma. Tuulmehele teadaolevalt mootorpaate järvel ära keelama ei hakata, küll aga piiratakse lubatud kiirust kümnele kilomeetrile tunnis, aga see ei ole veel lõplikult otsustatud.
Majutuskohti on Ermistu puhkekülas 80, neist 48 kämpingutes. Telkimine on samuti lubatud. „On päevi, kui kõik kohad on hõivatud, aga enamasti isegi suvel mitte. Maist juunini on põhiline kalapüük, juulis ja augustis domineerib tavapuhkaja ja septembrist on kalamehed jälle esikohal,” kõneleb perenaine.
Kõige rahvarohkem aeg algab siin jaanipäeval ja lõpeb augusti alguses, kui puhkuste aeg läbi saab.
Omanikud üritavad hooaega pikendada ja pakuvad muule tegevusele lisaks koolidele ja lasteaedadele loodusõpet. „Meil on kanal, kus vähemalt väikest kala on alati ja seda varianti, et õnge otsa midagi ei jää, sisuliselt polegi. Koostööpartneriks on meil lähedal elav legendaarne merebioloog Jüri Tenson, kellel klapib laste ja noortega väga hästi. Tulija saab teada, kuidas kala püüda ja mis tema sees on, õpetame puuvitsast õnge tegema, kuidas teha sõlme, mis järjekorras midagi õngele külge panna,” jutustab Tuulmees.
Loodusõppe ja teiste ürituste tarvis on vanast paadikuurist välja ehitatud eraldi hubane loodusmaja. Värske väljanägemisega on ka kunagisest võrgukuurist ümber ehitatud katuseterrassiga välisaal, sanitaarruumid ja köök. Laiendatud on karavaniparklat, et autosuvilaga tulijad ja kämpingutes olijad üksteist ei segaks.
Sellest, kui osa klientide jaoks tähendab puhkus vaikust ja rahu, aga teiste jaoks pidutsemist, ei saa päris mööda Ermistu järve puhkekülaski. „Autosuvila inimesed ei taha müra, seetõttu rajasimegi neile eraldi territooriumi. Kui kämpingutes läheb pidu liiga uljaks, läheme ja kutsume pidutsejad korrale. Seni oleme kenasti hakkama saanud. Küsimus on müras, mitte turvalisuses,” kinnitab Tuulmees.
Tunnustavalt nimetab ta Romantilist Rannateed, mis Saaremaale minejad Tõstamaalt läbi juhatab. „Väga palju just välisturiste leiab meid üles tänu sellele. Tullakse ka end piiri taga pidevalt tutvustamas käiva kämpinguliidu kaudu, mille liige me oleme,” ütleb ta.
Kui midagi kahetseda, siis vaid seda, et väljaspool kõrghooaega kipub rahvast Pärnu kaunite järvede ääres tagasihoidlikult käima. „Aprillis olid väga ilusad ja soojad ilmad, täiesti suvi, aga puhkajaid nappis. Aga nüüd järgmiste kuude jooksul seda muret pole,” võtab Tuulmees jutu kokku.