Üleskutse: põllumehed kutsuvad põldudele kogunevaid haneparvi vaatama ja heidutama

Haned. Foto: Erik Prozes

Kevadel ja sügisel läbivad Eestit rändlinnud, kes on loomulik osa loodusest. See on olnud nii kümneid või sadu tuhandeid aastaid ja peab jätkuma ka edaspidi. Põllumeestele on aga üha suuremaks väljakutseks, kuidas tulla toime viimastel aastatel toimunud rändlindude arvukuse olulise kasvuga, mida on tunnistanud nii ornitoloogid kui põllumehed.

„Eestis peatuvate haneliste arvukus ja nende poolt tekitatud põllumajanduslikud kahjud on viimaste aastate jooksul oluliselt suurenenud. Põllumehed on olukorra leevendamiseks teinud ettepaneku kevadise heidutusjahi lubamiseks, sest teiste heidutusvahendite mõju on piiaratud või ammendunud,” sõnas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Riik on nõustunud tänavu kevadel kolmes maakonnas 36 põllul läbi viima vaid pilootprojekti, millega uuritakse haneliste heidutusjahi otstarbekust. “Pilootprojekti esmane kogemus on põllumeestele näidanud, et heidutusjahil on mõju,“ selgitas ta.

Sõrmuse sõnul on aga heidutusjahi pilootprojekti tulemusel ajakirjanduses avaldatud mitmeid artikleid, milles väljendub mure, et põllumehed soovivad talvest ja pikast reisist kurnatud linde kevadel enne pesitsusperioodi halastamatult ja ohjeldamatult tappa.

Põllumeeste eesmärgiks pole rändlindude tapmine, vaid reaalsete lahenduste leidmine lindude heidutamiseks ja nende arvukuse kiire kasvu pidurdamiseks.

Seetõttu teeb põllumajanduskoda kõikidele teema vastu huvi tundvatele inimestele üleskutse tulla oma silmaga vaatama rändlindude tegevust põllul. Põllumeeste eesmärgiks pole rändlindude tapmine, vaid reaalsete lahenduste leidmine lindude heidutamiseks ja nende arvukuse kiire kasvu pidurdamiseks.

„Linnuhuvilised, palun tulge varavalges – veel enne, kui algab tegelik tööpäev täis põllutöid ja mitmesuguseid toimetamisi – koos põllumeestega vaatama põldudele kogunenud hanesid. Pärast tööpäeva lõppu kuni pimeda saabumiseni on huvilistel taaskord võimalus koos põllumeestega lindude vaatlusega jätkata,“ teeb kõikidele haneliste teemast huvitatud inimestele üleskutse põllumajanduskoja nõukogu liige Olav Kreen, kes igapäevaselt teenib Lääne-Virumaal leiba teraviljakasvatajana.

„Tulge ja aidake linde põldudelt peletada, siis näete ise, kui keeruline ja erinevaid ressursse vajav see tegevus on.“

Kreeni sõnul annab selline osaluseksperiment inimestele selgema arusaama probleemi olemusest ning võimaluse pidada argumenteeritud arutelu.

Linnuvaatlusest huvitatud inimestel palutakse pöörduda põllumajanduskoja poole (e-post: [e-mail], tel [phone]), et kokku leppida põllumehe osalusel toimuva vaatluse aeg ja koht.

Esimesed hanelised jõuavad kevaditi Eestisse olenevalt ilmastikuoludest alates märtsi keskpaigast ja viibivad siin maikuu viimaste päevadeni. Linnuparv koosneb tavaliselt tuhandetest isenditest, kes hävitavad kiiresti põllul kasvavad taimed või söövad ära sinna külvatud oa-, herne või suviviljade seemned. Nii võib juba kevadel saagiaasta kas osaliselt või täielikult lugeda ebaõnnestunuks.