Kas kirsiõied said külma?

Selle mureli ‘Meelika’ alumiste okste õite sisemus on must ja seega külmavõetud (vasakul), aga kõrgemal asuvate õite sigimik ilusti roheline. Seega päris ilma saagita see puu pererahvast tänavu ehk ei jäta.

FOTO: Riina Martinson

Aprilli lõpus puhkesid meie aedades õitsema murelid, kirsid ja ploomid, aga vaid mõned päevad sai rahus seda õieilu nautida, kui tuli järgemööda mitu miinus­kraadide ja lumesajuga ööd. Nii ongi paljud aiaomanikud mures, kas külm võttis nende viljapuude saagi.

Räpina aianduskooli puuviljanduse õpetaja Sirje Tooding jagab lihtsat nippi, kuidas igaüks saab oma puu õite pealt vaadata, kas on saaki loota või jääb see aasta vahele. „Võtke üks õis ja lõigake see või tehke küünega pooleks ja vaadake sisemust. Kuis sees on must või pruunistunud, siis on sigimik külmunud, kui roheline, on kõik hästi,” juhatab ta.

Kui õienupud on suured või juba avatud, siis miinuskraadid teevad neile mõistagi liiga, aga kahjustatud võivad olla vaid puu alumised oksad. „Võib olla ka nii, et maja taga on kõik hästi, aga maja ees tuulele avatud kohas on külm liiga teinud,” räägib Tooding.

Seega sõltub peale ilmateenistuse lubatud temperatuuri üht-teist ka tuulest ja teie aia mikrokliimast. Ka kõrvuti aedades võib olukord erineda, kui ühes pääsevad külmad põhjatuuled puid sakutama, aga teises on puud varjulisemasse kohta istutatud.

Tooding ei hakka vahet tegema, millised sordid on külmakartlikumad, sest õied kipuvad temperatuuri suhtes ühtemoodi tundlikud olema. „Mõni õis võib miinus ühe välja kannatada, aga üldiselt kardavad need kõik külma,” sõnab ta.

Õitsemisaegsed miinus­kraadid pole ainuke põhjus, miks pärast rikkalikku õitsemist puu siiski saaki ei anna. Mullu näiteks tegi põud liiga ja pani viljahakatised maha varisema.

Kui õitsemise ajal on päevad jahedad, ei pruugi ka mesilased välja tulla ja puud ei saa piisavalt tolmeldatud. „Kui ei ole tolmeldamist, ei tule ju vilja ka,” nendib Tooding.

Suurtes istandustes tehakse miinuskraadide ajal puude vahel suitsu ja vihmutatakse neid, kuid tiheasustusalal pole lõkete süütamine ja kogu öö suitsu üleval hoidmine mõeldav.

Toodingul endalgi kasvab aias 50 ploomipuud. „Eks ma mures olin küll, aga ei hakanud tänavu suitsu tegema,” ütleb ta. Esmaspäeva pärastlõunane käik aeda näitas, et mõni õis oli kahjustatud, teised ilusad rohelised. Seega saagilootust on.

Kes sel aastal saagita jääb, sel jääb üle end lohutada, et puul on tänavu rohkem jõudu järgmise aasta saaki ette valmistada.

Populaarne

Tagasi üles