Võrus avati Vana-Võromaa maitsete aasta

Liha suitsutamine kõikvõimalikul erineval moel on Vana-Võromaal au sees.

FOTO: Maaeluministeerium

Kuidas maitsevad paksu kapsta, uatamp, jahheruug, kesväkarask või rüäjahuvatt? Seda saab teada, kui satute eelolevatel kuudel Lõuna-Eestisse Vana-Võromaa maitsete aasta üritustele.

Nimelt andis Pärnumaa läinud nädalavahetusel üle 2019. aasta toidupiirkonna tiitli, kui Võrus toimunud avaüritusel ulatas äsja ametisse astunud maaeluminister Mart Järvik maitsete aasta rändkahvli Vana-Võromaa maitsete aasta esindajatele.

„Võime rõõmuga öelda, et tänu toidupiirkonna projektile on kõikides senistes piirkondades sündinud uued algatused, tooted ja traditsioonid,” rääkis maaeluminister Järvik. „Suur tänu Pärnumaale, kelle maitsete aasta möödus väga edukalt ja pakkus eestlastele palju erilisi maitseelamusi, näidates muu hulgas, et ka umbrohuks peetavaid taimi saab edukalt toiduvalmistamisel kasutada.”

Vana-Võromaa toiduvõrgustiku koordinaator Esta Frosch kutsus kõiki Vana-Võromaale. „Oma ja kordumatu mekk on võrokeste saunasuitsulihal. Liha suitsutamine saunas on Vana-Võromaal elujõus komme, mis on suitsusaunakombestiku osana UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas,” rääkis ta.

Vana-Võromaa koosseisus on Võrumaa, osa Põlvamaast, Valgamaast, lõunaosa Tartumaast ja Setomaa. Piirkonna toidulauda iseloomustavad tooted on näiteks suitsusauna sink, Vana-Võromaa sõir, karask, hapendatud kasemahl. Piirkond on teinud pikka aega süsteemset tööd oma toidukultuuri arendamiseks ning välja töötanud oma kaubamärgi Uma Mekk.

Maitsete aasta jooksul korraldab piirkond oma toidukultuuri tutvustavaid üritusi, mille kohta leiab rohkem teavet Eesti toidu kodulehelt. Üks esimesi üritusi on 8. mail toimuv Uma Mekk II kevadlaat Võru Kesklinna pargis.

Populaarne

Tagasi üles