Maanteekraavid kõnelevad õnnetusrohketest aegadest
2. mai 2019, 07:31
Eesti teedel juhtub iga päev kümneid liiklusõnnetusi, mille jälgi võib teepervedelt ja maanteekraavidest leida omajagu aega pärast konkreetset juhtumit. Klaasikillumeri, plastprügi ja raskemal juhul ka laiali lennanud mootoriosad – kõiki neid võib kevadistest koristustest hoolimata leida paljudest kohtadest. Ja iga päev toob lisa!
Eksib see, kes arvab, et meie maanteeservad on kui prügimäed. Ei, üldistatult öeldes pole see nii juba enam ammu. Prügistamist tuleb loomulikult ette, kuid pigem varjatumalt, kui seda on elava liiklusega maanteel autoaknast millegi ebavajaliku väljaviskamine.
See aga ei tähenda, et meie maanteid palistaks vaid võilillemeri.
Õnnetus ei hüüa tulles
Maanteeameti liiklusstatistika kohaselt oli 2018. aastal põhiteede aasta keskmine liiklussagedus 5395 autot ööpäevas, tugiteedel 1601 autot ja kõrvalteedel 310 autot ööpäevas. Kõik need arvud on suuremad kui aastal 2017.
Elavam liiklus on mõistagi koondunud suuremate linnade või tööstuspiirkondade ümbrusse.
Eesti suuremate linnade teemakaartidelt võib leida ka Paide ning selgub, et Tallinna-Tartu maanteed mitte arvestades on Järvamaa üks suurema liikluskoormusega teelõik Pärnu-Rakvere maantee Paide ja Türi vahel. Seal liigub ööpäevas 3000–5999 autot.
Suurem autode arv tähendab ka rohkem liiklusõnnetusi. Kui võtta ette seesama Paide ja Türi vaheline maanteelõik, siis kuigi sel teel on nii 50 kui 70 km/h kiirusepiiranguga alasid ja mitu pisemat ringristmikku, kust isegi kange tahtmise korral ei saa suure kiirusega läbi tuisata, juhtub sealgi autodega omajagu. Olgu põhjuseks siis kiirustamine, tähelepanematus või õnnetute juhuste kokkusattumine.
Nii keeras märtsi keskel Kirnas kraavi sõiduauto Opel, kaks kuud varem said Kirna ja Reopalu vahel kokku Audi ja Renault. Kuid hiljem, pärast lume sulamist tulid välja Opeli poolt kraavipervele küntud sügavad jäljed ning Audi ja Renault’ avariist masinate küljest pudenenud ja kraavi loobitud plastdetailid.
Veidi maad õnnetuspaigast Paide poole oli maanteeäärne ala täis mootoridetaile, need on 2018. aasta augustist. Toona ei suutnud Reopalu ja Männaru vahel üks juht kontrollida oma istumise all olevat võimsat Audit. Juht kaotas pärast paremkurvi masina üle kontrolli, sõitis teelt välja üle sõidutee ja kergliiklustee vahelise kraavi ning maandus teisel pool kergliiklusteed, rulludes mitu korda üle katuse. Asjaosaline ise pages sündmuspaigalt, mis oli kümnete meetrite ulatuses purunenud autodetaile täis.
Need on vaid mõned näited.
Kolmandik õnnetusi linnade vahel
Paide politseijaoskonna väärteomenetleja Ragne Tõnts ütleb, et 2018. aastal registreeris politsei Järvamaal 71 liiklusõnnetust, millest 32 olid varalise kahjuga ning 39 inimkannatanutega.
Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteel registreeriti mullu 19 liiklusõnnetust, neist kuus toimus Paide-Türi vahelisel teelõigul.
„Üksikute liiklusõnnetuste korral oli sündmuskohalt leida autode detaile, deformeerunud liiklusmärke/valgustusposte ja kahjustatud haljasala,” lisab ta. „Kui sündmuskohal on lekkeoht, siis kõrvaldab ohtlikud lekked päästeteenistus. Teel, kraavis või haljasalal olevatest sõidukidetailidest teavitab politsei maanteeametit, kes selle ala korrastab.”
Maanteeameti Ida regiooni hooldevaldkonna juht Andres Piibeleht ütleb, et kui teenõlvale või teekattele on tekkinud avarii tagajärjel defektid, siis see on kahju tekitamine kolmandale osapoolele. „Teoreetiliselt peaks liiklusõnnetuse põhjustaja või põhjustaja kindlustusandja korvama tekitatud kahju. Kuna säärased autodetailid ilmuvad välja siiski alles kevadel, ei meenu, et praktikas oleks mindud kedagi tagantjärele taga ajama,” arutleb ta.
Piibeleht selgitab, et määruse „Tee seisundinõuded” kohaselt peavad kevadised hooldustööd, nagu liikluskorraldusvahendite korrastus, rajatiste puhastamine, puistematerjalide jääkide äravedu sõiduteelt ja mujalt teemaalt, olema lõpetatud hiljemalt iga aasta 15. maiks.
Tegelikkuses toimetavad teehooldajad reeglina kiiremini ning ka kirjeldatud Paide ja Türi vaheline maanteelõik on sel kevadel juba puhastatud.
Joogitopsid kui suurim mure
Maa Elu varakevadine ringkäik Järvamaa suurematel maanteedel ja pisematel kõrvalteedel näitas, et avariiprügi võib leida kõikjalt.
Paide ja Türi vahelt võis leida autode esi- ja tagastangede juppe, samuti osi, mis kuulusid algselt mootori juurde. Türi vallas Änaris oleks äratuntavatest detailidest saanud oma sõiduvahendile peeglikorpuse ja Väätsa-Reopalu teelt esiistmele peatoe. Klaasikilde nii palju kui kulub, kuid vaevalt et neid keegi kogub.
Kui avariiprügi välja jätta, siis võis peaaegu kõikjalt leida plast- ja papptopse. Samasuguseid, millega tanklates kuumi jooke pakutakse. Topse on maateedel, linnalähedastel teedel, suurte maanteede ääres. Neid on leida üksikult ja mitmekaupa koos. Neid on terveid ja kokkulitsutuid – neid on väga palju!
Loomulikult hakkavad silma purunenud veoautorehvid, mis kaasavõtmise asemel maanteeserva jäetakse. Maateedel, eriti aktiivsetes põllumajanduspiirkondades, leiab mõnikord valest kohast silopallikilet.