Kus asub Eesti maasikapealinn?

Need marjad siin on korjatud hoopis Valgamaalt Puide talu maasikapőllult.

FOTO: Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees

Üle-eelmisel suvel ütles üks suur maasikakasvataja otsustavalt, et mis teistest piirkondadest üldse rääkida, kui suur osa Eesti maasikasaagist tuleb Tartumaalt. Maasikatalude kaart kinnitab seda.

Sellest hetkest alates olen oodanud, millal võtab turismisektor sellest infost kinni ja nimetab Tartumaa Eesti maasikamaaks või Tartu Eesti maasikapealinnaks. Miks ei toimu suvel Tartus maasikafestivali ega korraldata maasikapidustusi? Maasikas on eestlase jaoks olulisim kodumaine mari, mida ostetakse alati, olgu kilohinnaks üks või kümme eurot. Eesti maasika valmimist hakatakse ootama mais. Suvi ilma Eesti maasikata pole õige suvi.

Kaks aastat on läinud, aga Eesti turismiinfo ei tutvusta välis- ega siseturistile, et suur osa müüki jõudvatest kohalikest maasikatest on kasvanud Tartumaa avaratel lõunapoolsetel mäekülgedel. Tartumaa infopunkt ei öelnud sõnagi selle kohta, et neil on suuri maasikakasvatajaid rohkem kui mujal. Ikka vaid seda, et Tartu on Emajõe Ateena, ülikooli- ja tarkuselinn, mis on muidugi õige, aga ei aita Tartumaal ennast põllumajanduslikust küljest müüa.

Talud, tutvustage oma tugevusi

Igal aastal peavad vallad, külakogukonnad, maaettevõtted, põllumajandustootjad ja talunikud aru, kuidas uuel aastal ennast paremini tutvustada ja oma tegevust reklaamida või kaupa müüa. Veebileht on olemas, reklaame on tehtud, aga külastajaid on ikka vähe.

Soovitan kõigil Eesti piirkondadel üle vaadata, millega nad aastal 2019 kõige usinamalt tegelevad, millised inimesed seal elavad, mis on selles piirkonnas erilist ja mis on selle kandi suurim müügiartikkel.

Kõik teavad, et Türi on kevad- ja lillelinn, Põltsamaa veinipealinn (veiniüritusi võiks rohkem olla), Otepää talve- ja Pärnu suvepealinn. Peipsi äär on oma sibulad turismivankri ette juba rakendanud, Setomaa kutsub kuningriiki, ka Kihnu teeb edusamme. Paljud kohad alles vajavad nõuandeid või teaser’eid (eesti keeles ‘meelitajad’, nt ostma tõmbavad videod, reklaamid jm).

Regiooni, valla või külakogukonna tutvustamiseks, puhkajate või uute elanike meelitamiseks ei tasu rääkida asjadest, mis on mujal olemas, vaid keskenduda tuleb oma tugevustele.

Mis on kolm parimat asja selles vallas või piirkonnas? Miks need, kes seal elavad, tahavad seal elada? Enamasti on see sama põhjus, miks uued elanikud tahaksid sinna kolida.

Millised on põhilised tööandjad, koolid, söögikohad jm. Ärge varjake oma häid omadusi. Kui reklaamite oma piirkonda või otsite uusi elanikke, töökäsi, siis ei piisa ainult üksikutest headest asjadest, vaid maailma turunduseksperdid soovitavad reklaamida kogu sotsiaalmajanduslikku paketti.

Soovitusi maaettevõtjale

Soovitusi piirkondlikule tööandjale, maaettevõtjale, talunikule, kes otsib töötajaid.

Kui on pakkuda töökohti, aga sobivaid töötajaid piirkonnas ei ole, pange töökuulutusse töötingimuste kõrval kirja ümbruskonna võlud, elustiili eripärad, majanduslikud eelised jm. Samuti tööandja pakutavad hüved (üürikorter, peretoetused vm).

Teiseks reklaamige piirkonda kui elu- ja töökeskkonda, kultuuriväärtusi, kohalikku kultuurielu, piirkonnast pärit kuulsusi jms.

Kolmandaks reklaamige kõiki soodustusi, mida on võimalik saada: KOVi või riigi toetused, laenutingimused, kinnisvara-, maa- ja metsahinnad, ehitusplaanid, tulevikuvisioon jne.

Soovitused puhkajate meelitamiseks

Tutvustage oma piirkonna tugevusi ja eripära, mitte seda, mis on samasugune kui mujal.

Illustreerige puhkuse tutvustust fotodega: enne ja nüüd.

Kirjeldage, kui ilusaks ja eriliseks kujuneb inimese puhkus, kui ta otsustab puhata teie juures.

Kirjeldage majutusvõimalusi, tutvustage piirkonna söögikohti, peokohti, kultuuriüritusi.

Mis on erilised kohad, vaatamisväärsused, loodusnähtused.

Jagage sotsiaalmeedias ja turistidele mõeldud reklaamidel rahulolevate puhkajate kogemusi, kasutage avalikku külalisteraamatut.

Kasutage erilisi, sõbralike vihjete, naljade või tervitustega teeviitasid või plakateid, et inimene tunneks ennast oodatult.

Tehke nõrkustest tugevused

Eestis on küllalt palju räägitud maainimeste üksindustundest, endassetõmbumisest ja loomuomasest omaette hoidmisest. Ometigi saaks seda muuta, kui aktiivsemad maainimesed võtaksid initsiatiivi enda kanda.

Kui olete piirkond, kus on palju vallalisi mehi – korraldage perenaiste võistlusi või suuri külapidusid, kuhu on oodatud vallalised naised üle Eesti. Peol korraldage võistlusi ja mänge, mis suunaksid mehi-naisi omavahel suhtlema, koos ülesandeid lahendama või koos matkama. Otsige ühendust naabervalla või lähema linna klubide, seltside, laulu- ja tantsurühmadega.

Korraldage talutoodangu müüke, laatu ja kultuuriüritusi, mille üks oluline osa on tutvumismängud, võistlused omade ja võõraste vahel jne.

Mõelge välja uusi loosungeid

Peipsiääre sibulatee ja Seto kuningriik on olemas. Mis iseloomustab teie piirkonda (väikesaart, valda, asulat, külakogukonda) kõige paremini? Milline kavatseb teie asula olla viie või kümne aasta pärast? Mis on teie piirkonnale omane, aga mida kogu Eesti ei tea? Pange see loosung oma asula piirile üles, jagage seda sotsiaalmeedias. Rääkige oma piirkonna saladustest, näidake enda paremat poolt. Näiteks Kihnu – tugevate naiste saar, Vormsi – mineviku-Rootsi Eestis.

Populaarne

Tagasi üles