Kiudkihtpilved ja halod

Siin on korraga näha nii kiud- kui ka rünkpilvi. FOTO: Sille Annuk/Postimees

FOTO: Sille Annuk/Postimees

Varasemates lugudes on juttu olnud, et kevad on hea aeg halode nägemiseks, sest madalpilvisust on kõige vähem. Seekord tutvustan kiudkihtpilvi, sest kiudkihtpilvede tõttu tekivad tihti halod – praegune aeg on nende nägemiseks parim!

Kiudkihtpilved (Cirrostratus) moodustavad tavaliselt valge (piimja) või helehalli pilvekihi. Hommikul ja õhtul võib see olla kollane, oranž ja kui päike valgustab kiudkihtpilvi alt, siis isegi intensiivselt punane. Kui päike paistab hommikul või õhtul pilvekihist läbi, võib see olla ka üsna tume.

Kiudkihtpilvedel on kaks põhilist vormi: kas selgelt kiulise ehitusega (fibratus) või täiesti ühtlase, vahel isegi märkamatu pilvekiht (nebulosus). Viimasel juhul näitavad pilvekihi olemasolu peamiselt halonähted, mis on kiudkihtpilvedele väga iseloomulikud. Tüüpilised on väike ehk 22kraadine haloring ja lisaks ebapäikesed, kuid võivad tekkida veel märksa haruldasemad halovormid: seniidikaar, rõhtring või 46kraadine ehk suur haloring.

Halod näitavad seda, et kiudkihtpilved koosnevad jääkristallidest, kus valgus murdub ja peegeldub. Mõnikord juhtub siiski, et kiudkihtpilvedega ei teki halosid. Selle põhjuseks on ilmselt optiliselt ebakvaliteetsed jääkristallid või nende kobarad ja tombud.

Kiudkihtpilvedest sajab harva, ja kui sajab, siis väga nõrka lund või vihma: pilv puistab vaid üksikuid lumehelbeid või vihmapiisku, kuid olemuselt on tegu laussademetega. Laussademete tugevus muutub ühtlaselt ja aeglaselt, sageli kestab selline sadu kaua. Laussademeid annavad tavaliselt kihilise ehitusega pilved, mis katavad väga suurt õhuala, nt kiudkiht-, kõrgkiht- ja kihtsajupilved. Vahel võib laussademeid tulla ka tohutute rünksajupilvede kogumite korral, kui pideva saju kestus ulatub üle 4 tunni.

Tavaliselt tekivad kiudkihtpilved kiudpilvede tihenemise ja ühinemise tagajärjel. See võib viidata järgnevusele: pilvede järgnevus kujutab endast pilveliikide vaheldumist, mis eelneb (harvemini järgneb) tsükloni või sooja frondi tulekule, kusjuures vaheldumise järjekord allub teatud reeglitele, sellest seaduspärasusest ükskord pikemalt. Järgnevus eelneb frontidele, on seotud tsükloniga ja toob endaga kaasa tavaliselt sajuse ilma. Seega on kiudkihtpilvedel prognostiline tähtsus olemas. Vahel võivad kiudkihtpilved taevasse ilmuda ka kiudpilvedeta, kuid sel juhul on need enamasti väga ühtlase välimusega ja esialgu tihti märkamatud.

Vanarahvas tundis kiudkihtpilvi ka vingupilvede nimetuse all.

Põuaperiood on toonud kaasa erakordse tuleohu: juba 28. aprillil ulatus Valgamaal tuleohuindeks üle 7000 ühiku, mis tähendab, et rebis skaalast välja – nii pikendati Riigi Ilmateenistuses 29. aprillil skaalat 15 000 ühikuni. Tuleoht saab ilmselt nüüd leevendust, kuid paraku ühes väga jaheda ilmaga, välistatud pole märg lumi ja ajutine lumikate. Sooja on ilmselt kõikjal alla 10 kraadi ja ilm pilvine. Uuel nädalal hakkab ilm jälle paranema.

Populaarne

Tagasi üles