Maamess näitab maaelu kirevust

Riina Martinson
, Maa Elu toimetaja
Copy
Eestlaste lihaarmastusest andis märku eriliselt kirev valik lihatooteid.
Eestlaste lihaarmastusest andis märku eriliselt kirev valik lihatooteid. Foto: Riina Martinson

Suuremate kevadtööde alguse eel Tartus peetav kolmepäevane Maamess näitab ilmekalt, kui hämmastavalt kirev on Eesti maaelu.

On ju nii, et meie kliimas kimbutavad saagi valmimist kord lõputud paduvihmad, siis mitu kuud kestev põud, lisaks täidab meie poelette lõunapoolsetest riikidest toodav odav köögivili. Nii ei jäägi maainimesel eluspüsimiseks muud üle, kui oma pea tööle panna ja välja mõelda midagi täiesti erilist, et ostjad siiski kohale meelitada.

Tänavusel Maamessil käies oligi külastajal põhjust ikka ja jälle ahhetada, kui lennukalt liigub meie maainimeste mõte.

Nii näiteks olid Jõgevamaalt Raudale talust isa ja poeg Anti ja Artur Hunt messil kasemahlast kaljaga, mille valmistamisel on hakkama saadud ilma pärmita. Anti Hunt rääkis, et kalja on peres juba pikka aega tehtud, aga kasemahlast kalja retsept sündis nende peas hiljuti ja pakutakse ostjatele tänavu esmakordselt. Seni saadud tagasiside on olnud igati kiitev.

Idee pärmita kalja teha andis neile ühel varasemal laadal kohalik vene härrasmees. „Tuli juurde, ajas juttu ja soovitas meil nii proovida,” meenutas Hunt. „Kui pärmi mitte panna, siis protsess on pikem, aga tulemus tuleb ka kihvt.”

Idee pärmita kalja teha andis neile ühel varasemal laadal kohalik vene härrasmees.

Lisaks oli Raudale rahval messile toodud väga kirev valik purki pandud marju ja köögivilju, mille valmistamisel tehakse koostööd maaülikooliga. Kust aga tulevad uute toodete ideed? „Suurem osa on sündinud abikaasa Tiina peas pikkadel autosõitudel,” muheles Hunt.

Eestlaste lihaarmastusest andis messil märku rikkalik valik vorste ja muid lihatooteid. Nende vahel torkas rohelise värskusepuhanguga teravalt silma osaühingu Austusega Looduses lett, millel väljas karbikesed erkroheliste võrsetega. Pärnumaal Ridalepas tegutsev ettevõte suutis välja tulla paarikümne erineva taime võrsetega alates redisest ja koriandrist kuni päevalilleni.

Mõned sammud eemal aga meelitas roosade-punaste-lillade toonidega uudistama Kõrvekülast tulnud OÜ Vägi. Proovimiseks pakuti imeilusa tooniga marjabeseesid, aga letil olid muudki marjadest ja linaseemnetest valmis võlutud näksid, mille tutvustuses kordusid sõnad „lisatud suhkruta”, „gluteenivaba”, „munavaba”, „piimavaba”, „E-ainete-vaba”. Ehk täpselt see, mille eest moodne ja tervisest hooliv inimene on valmis raha välja käima.

Esmakordselt Maamessil oma talu kaupa pakkuvad Anti ja Artur Hunt meelitasid rahva ligi kasemahlast kalja ja vürtsmoosidega.
Esmakordselt Maamessil oma talu kaupa pakkuvad Anti ja Artur Hunt meelitasid rahva ligi kasemahlast kalja ja vürtsmoosidega. Foto: Riina Martinson

Kartul 100

Eesti Taimekasvatuse Instituudi pere oli messil väljas Jõgeval aretatud kartulisortidega. Kokku on neid aretatud ligi poolsada, paraku pole kõik praeguseks säilinud. Tuleval aastal saab täis sada aastat Eesti kartuliaretust ja sel puhul soovitakse säilinud sordid maha panna. Mis on olemas mugulatena, läheb nii mulda, aga osa sorte kasvatatakse praegu ette katseklaasides. „Kokku läheb järgmisel aastal kõrvuti kasvama 37 sorti,” tutvustab plaane Katrin Kotkas.

Sorte, mis Jõgeval säilinud pole, otsitakse praegu mööda maailma taga, ehk näiteks endistes nõukogude liiduvabariikides on midagi veel alles.

Milline on siis parim Eestis aretatud kartulisort? „Maitse asi,” sõnas Kotkas vastuseks ja avaldas, et ise kasvatab ta kodus ‘Teelet’, mis on üks uuematest sortidest. Ka ‘Mareti’ kiitis ta väga maitsvaks.

Maamessile oli taimekasvatuse instituut kohale toonud ja külastajatele vaatamiseks sättinud teiste seas ka juba üsna haruldaseks muutunud sordid ‘Väike verev’, ‘Maret’, ‘Jõgeva kollane’ ja teised vanad head sordid, mis juba elu näinud inimesed leti ees nostalgitsema meelitasid. „Jah, just vanemad inimesed seisatuvad siin ja meenutavad, millised sordid meil varem olid ja mida kolhoosi põllul võtmas käidi,” rääkis Kotkas.

Katrin Kotkas tutvustas Eestis aretatud kartulisorte, tuleval aastal täitub kohalikul kartuliaretusel sada aastat.
Katrin Kotkas tutvustas Eestis aretatud kartulisorte, tuleval aastal täitub kohalikul kartuliaretusel sada aastat. Foto: Riina Martinson

Aiasõprade pidupäevad

Juba on alanud kogu suve keerlev taimelaatade karussell ja Maamessilgi oli oma taimemüügiala olemas, kus Roogoja talu elulõngade ja roosiistikutega väljas Taavi Kivistik. Kasvuhoones turgutatud taimedel olid juba rohelised lehed küljes ja elulõngad näitasid esimesi õisigi.

Kogenud aiasõber teab, et veel vähemalt kuu aega on meid kimbutamas öökülmaoht. Kivistik kostis selle peale, et karta pole vaja – kui tulebki öökülma, siis võib taimele katteloori peale tõmmata. Aga isegi kui külm võtaks lehed ära, siis taim ei hukku ja mõne aja pärast tulevad uued lehed.

Aprillis alanud laadaaeg kestab taimemüüjatel septembrini välja – peaaegu iga nädal pakitakse istikud autole ja läheb sõiduks Eestimaa eri paikadesse. Kõrvalseisjale võib see parasjagu kurnav tunduda, aga Kivistik muheles, et tema imestab hoopis, kuidas mõned inimesed küll suudavad päev läbi kontoris istuda.

Kala lemmikloomaks

Eestlastele meeldib vesi ja nii nägi Maamessil ka kümblustünne ja suuri välistingimustesse sobivaid mullivanne. Tiikide võimalusi tutvustas OÜ Tiigitehnika projektijuht Timo Tasane. Mees kinnitas, et huvi veesilmade vastu on suur ja neil on augustini töögraafik puupüsti täis. Messil tutvustasid nad erinevad filtreid, mis aitavad hoida puhtana väikeste ja suurte tiikide vee. „Päris ilma filtrita ikka ei saa, siis tuleb lõpuks konnakasvatus,” tõdes ta. „Vesi peab liikuma.”

Ühes veesilmas olid ujumas eri sorti tiigikalad. Värvikirevad koid on juba paljudes Eestimaa kodudes lemmikuteks. „Parematel aastatel oleme neid Jaapanist toonud 500,” ütles Tasane. Tiigikalade kasvatamise eeldus on, et vesi peab liikuma. „Ei saa olla nii, et kaevame maasse augu ja paneme kalad sisse. Kalade elutegevus tekitab ju ka jäätmeid, mis tuleb samuti välja filtreerida,” seletas Tasane ja lisas, et koid on äärmiselt intelligentsed kalad. „Olen neid ise 15 aastat kasvatanud ja kinnitan, et tegu on väga nutikate kaladega, kes oma peremehe ära tunnevad ja tulevad käe pealt sööma.”

Nagu lemmikloomade puhul ikka, tuleb ka kalu võttes arvestada, et saate kaaslase aastateks. Koid elavad isegi kuni 40 aastat.

Linnainimeste süda sulas loomatelkides, kus sai lambaid paitada ja võimsaid lihaveiseid kõrva tagant sügada.
Linnainimeste süda sulas loomatelkides, kus sai lambaid paitada ja võimsaid lihaveiseid kõrva tagant sügada. Foto: 4 × Riina Martinson
Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles