Loodi mõisas valmivad väga haruldased ühepuulambid
Viljandi külje all asuvas Loodi mõisas tegutseb mitu Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala taustaga ettevõtjat, kes pühendunud peamiselt puidule.
Pikalt tühjalt seisnud mõisakompleksi omanik Siim Sillamaa otsustas 2011. aastal avada mõisa kõrvalhoonete uksed noortele ettevõtlikele meestele ja praegu toimetab siin kolm ühemeheosaühingut.
Alternatiivse maamajanduse keskus
„Otsisime koos kaks aastat varem Viljandi Kultuuriakadeemias rahvusliku ehituse eriala lõpetanud ja seejärel vahvärkehitusele pühendunud Tarmo Tammekiviga 2011. aastal meile tööks sobivaid ruume. Ettevõtjana ja omavalitsusjuhina tuntud, tänaseks kahjuks meie hulgast lahkunud Siim Sillamaa kutsus meid siia. Tarmo oli lõputööna ehitanud Sillamaale kuuluvasse Männiku metsatallu suitsusauna ja sellega meie suhtes usalduse tekitanud,” meenutab osaühingu Päikesepuu peremees Andres Ansper.
Viljandi-Karksi maanteelt mõisahoonete vahele keerates tervitab tulijat silt „Maailma Kõige Üksildasem Lambipood”.
Männiku talus on saanud oma lõputööd teha teisedki rahvusliku ehituse eriala meistrid. „Saime enda kasutusse mõisa kunagise moonakatemaja, kus kolhoosiajal oli viljahoidla, kohandasime olemasolevaid ruume ja projektidest saadud raha eest ostsime elementaarsed puutöömasinad. Vajalik tööriistapark on nüüdseks olemas, on teleskooplaadur, saeraam ja muu tarvilik. Koolipingist tulevatel ettevõtjatel pole mõtet ega võimalusi endale kõiki vajalikke riistu muretseda, aga siin saame ressursse ühiselt kasutada.
Kui mina tegutsen siin iga päev, siis osa mehi teeb siin ära ettevalmistava töö, näiteks ehitavad valmis suitsusauna osad ja panevad siis kliendi juures kokku. Ühtlasi on Loodi mõis mitu korda aastas Viljandis õppivate tudengite praktikakohaks,” tutvustab Ansper Loodi mõisas toimuvat. Mõisast on kujunenud teatav alternatiivse maamajanduse keskus – siin käib puit-, savi- ja kiviehitus. Hiljuti algas siin näiteks kursus tulevastele haabjaehitajatele, millest Maa Elu mõni number tagasi kirjutas.
Keskendus treimisele
Viljandi-Karksi maanteelt mõisahoonete vahele keerates tervitab tulijat silt „Maailma Kõige Üksildasem Lambipood”, mis pakub Ansperi treitud ühepuulampe. Veel töötab mees kasetohuga. „Suurem osa tohust läheb ehituse tarbeks – hüdroisolatsiooniks kivi ja puidu vahele, enamasti muinsuskaitsealustes hoonetes. Veel teen seinapaneele, ekraane, kellasid ja eelmine aasta hakkasin teisi puid ka koorima.”
Akadeemia lõpetamise järel tegeles Ansper peamiselt palkehituse ja renoveerimisega, aga ühel hetkel hakkas treimise pisik sel määral maad võtma, et keskendus sellele.
„Pean akadeemias üle aasta kuuajalise tsükli puiduteaduse loenguid, nii et suurema osa ajast trein ja valmistan ühepuulampe. Toorest puust vabavormsete esemete treimine on lahe, sest piirid on väga avarad. Iga küttepuuhunnik on minu eldoraado! Alustades tegin ikka peamiselt kausse ja muud praktilist, aga nüüd on mind väga huvitama hakanud vorm. Päevast päeva puiduga tegeledes ja uusi teadmisi kogudes tekivad ideed, mis nõuavad teostamist. Iga uus asi, mis valmima hakkab, viib järgmise mõtteni,” kirjeldab Ansper oma tegemisi.
Tuleb ette, et annan kliendile portsu lampe koju kaasa, et ta saaks katsetada, mis talle konkreetses ruumis kõige rohkem meeldib.
Kui silindervorme saab teha spoonist, siis teisi vorme ilma silma häirivate ühenduskohtadeta mitte. Vahetult saab Ansperi käsitööna valminud lampidega tutvust teha Loodi mõisa töökoja teisele korrusele sisse seatud lambipoes, fotodega saab tutvuda Päikesepuu kodulehel.
„Peamiselt on kliendid mind ise või tuttavate kaudu üles leidnud ja igal aastal olen oma boksiga väljas messil Interjöör. Kuhugi poodi ma ei kavatse vähemalt esialgu oma kaupa pakkuma minna, sest koos nende juurdehindlusega läheks hind liiga kalliks. Lampide hinnad ulatuvad praegugi 200–500 euroni, oleneb suurusest ja töömahust,” selgitab Ansper. Mõnda mudelit on ta rohkem teinud, aga enamasti täidab eritellimusi.
„Tuleb ette, et annan kliendile portsu lampe koju kaasa, et ta saaks katsetada, mis talle konkreetses ruumis kõige rohkem meeldib. Ma ei reklaami, et iga lamp on ainulaadne, aga erinevad on ka ühe mudeli lambid, sest puidumuster ei kattu ju kunagi. Trein toorest puidust ja ka mina ise võin ainult aimata, milliseks jääb tulemus pärast kuivamist. Sõltuvalt puuliigist võivad deformatsioonid olla isesugused ja neid saab ka võimendada.”
Lisaks Ansperile toimetab Loodi mõisas muusikariistu valmistav ja restaureerimistöid tegev Kert Simso osaühing TÜI ning Artur Kõvale kuuluv Puuring. Viimane on pühendunud puitkonstruktsioonide renoveerimisele ja ehitamisele ehk vanade palkmajade taastamisele ning ehitab vahvärksõrestikke (põhineb puittappidel ja -liidetel, mis ei vaja metallühendusi).
„Tooni annavad renoveerimisprojektid, aga küsitakse ka sõrestike kohta. Kui uus projekt jõuab kohale, koostame meeskonna vastavalt vajadusele. Meie erialal domineerivadki projektipõhised ettevõtmised, mis koondavad vabakutselisi puuseppi,” ütleb Kõva.