Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Urmas Klaas: linnaaiandus muutub Tartus aina populaarsemaks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Täna alanud Maamessil Postimehe ja MaaElu stuudio avakülaliseks olnud Tartu linnapea Urmas Klaas ütles, et mida aeg edasi, seda enam soovivad ka linnainimesed olla looduse ja maaeluga kontaktis ning linnaaiandus muutub ka Tartus järjest populaarsemaks.

“Me just eelmisel linnavalitsuse istungil otsustasime anda rendile Tartus üsna suure maatüki maheaiale ehk siis sellistele toredatele linlastele, kes on kokku tulnud üheks seltskonnaks ja rendivad linnalt aiapidamiseks maad,” sõnas ta ja viitas, et tegelikult on ka juba Jaamamõisas aiapidamise võimalus. “Tartu linnas on aiapidamist järjest rohkem,” lisas ta.

Ta meenutas ka toredat seika, et paar aastat tagasi oli Eesti Maaülikooli peahoone lähedale lillede asemele kasvama pandud kõrvitsaid.

AS-i Tartu Näitused juhataja Alo Pettai sõnul on aiandus väga oluline osa maamessist ja juba eelnevalt uuriti talt, kas messilt ka istikuid ja muud tarvilikku otsida tasub. “Arvan, et linnarahvas leiab siit kõik vajaliku.”

Aiapidamine pole võõras ka linnapeale ja Klaas sõnas, et maakodus kasvavad tal suvel nii tomatid-kurgid kui teised köögiviljad ning kartuli plaanib ta maha panna eeloleval pühapäeval.

Esimese, sümboolse kartuli panid nad koos Alo Pettaiga raekoja platsil lillepotti kasvama maanädala avamisel, kus sümboolselt anti võim selleks nädalaks maameestele üle.

Et kartul on ka üks tänavuse maamessi peategelasi, uuris Lauri Hermann neilt otsesaates ka seda, mil moel kartul neile kõige paremini maitseb.

Pettai, kes samale küsimusele ka juba Elmari raadioeetris vastanud, lisas, et kui ta esialgu arvas, et kõige paremini maitseb kartul tilliga, siis koju jõudes teatas talle tütar: “Mis sa jamad! Praekartul on see, mis ruulib!”

Linnapeale on aga kõige rohkem mokka mööda tuhas küpsetatud kartul. “Nii nagu me neid lapsena tegime. Peitsime koorega kartuli tuha alla ja mõne aja pärast kaevasime välja, kõrvetasime oma näppusid hirmsasti, aga sõime seda mõnusat mundris küpsetatud kartulit,” meenutas ta.

Tagasi üles