Kevadel too aedvaagi juured kööki
25. aprill 2019, 08:32
Paljudes aedades ilutaimena kasvava aedvaagi juurtel on igati soodne toime seedimisele ja neid tasub riivida hommikupudru sisse. Aedvaagi värskeid lehti võib aga asetada kompressiks kätele ja jalgadele, et parandada tekkinud lõhesid.
Vaak (Inula) on püsikute ja poolpõõsaste perekond korvõieliste sugukonnast. Eestis kasvavad looduslikult pajuvaak (I. salicina) ja inglise vaak (I. britannica). Püsilille ja ravimtaimena kasvatatakse aedvaaki (I. helenium), mis on kohati ka metsistunud. Rahvasuus on taimel veel sellised nimetused: upsujuur, aaland, hopsajuur, südamevalurohi ja möirits.
Aedvaak on mitmeaastane rohttaim, millel on jäme kuni 5 cm läbimõõduga lihakas väljast tumepruun ja seest valkjas juur. Vars on püstine, 60–150 cm kõrge, sooniline, lihtne ja ülalt hargnev. Lehed on laiad ja suured. Kuldkollased korvõisikud on 6–8 cm läbimõõduga ja 7–10 cm pikkused. Vili kuni 5 mm pikkune, lendkarvadega. Õitseb juunist septembrini.
Ilutaimena kasvatatakse lisaks aedvaagile kuni 15 cm õieläbimõõduga, kollaste keelõite ja oranžika südamikuga hunnitut vaaki (I. magnifica) ja oranžikaskollaste õitega näärmekat vaaki (I. orientalis). Madalakasvulise ilutaimena on levinud mõõklehine vaak (I. ensifolia) ja selle puhmikuline rohkete õitega sort ‘Compacta’.
Agrotehnikast
Aedvaak vajab rammusat sügavalt haritud liivsavipinnast ja kõrge kasvu tõttu sobib eelkõige püsilillepeenrasse rühmiti taha äärde või eraldi istandikku aia äärde. Paljundada varakevadel juurepistikutest. Ilusamad taimed saame 2 cm läbimõõduga ja 10 cm pikkustest juurepistikutest. Kuivemal ajal tuleks kasta, eriti sobib virtsalahus või lahjendatud nõgeseleovesi. Ühel kohal võib kasvatada 4–5 aastat. Juuresaaki võib koristada 2.–3. aastal. Ühelt ruutmeetrilt võib saada 0,6–1,2 kilo saaki.
Arstimiks kasutatakse aedvaagijuurt kooritult või koorimata. Aedvaaki tunnustas ravimina juba Hippokrates kogumikus „Corpus Hippocraticum”.
Aedvaagi juured ja risoom sisaldavad inuliini, saponiine ja eeterlikke õlisid. Nimetus inuliin pärinebki aedvaagilt, sest selle juurtest see polüsahhariid esmalt 1804. aastal avastatigi.
Just inuliini lagunemisel tekib kõige magusam looduslik suhkur, fruktoos. Mikrobioloogilised uuringud on näidanud, et sissesöödud inuliin on soodne toiduallikas meie seedekulglas leiduvatele kasulikele bakteritele, eriti just bifidobakteritele. Inuliini regulaarne söömine suurendab seedekulglas elutsevate kasulike bakterite hulka, sest need saavad paremini paljuneda. Inuliini regulaarne kasutamine muudab seedekulglas elutsevat bakterikooslust meile soodsas suunas.
Inuliini soovitatakse diabeetikule, sest selle süsivesiku struktuur ja maitseomadused sarnanevad tärklisega. Erinevus tärklisest: tarbitud inuliin ja selle lõhustumise saadused ei mõjuta oluliselt veresuhkrut.
Droogi koguda varakevadel või hilissügisel, eelistades sentimeetripaksusest jämedamaid juuri. Juured pesta, nõrutada, tükeldada 2–3 cm tükkideks, lõikuda kaheks-neljaks ja kuivatada varjulises tuuletõmbusega kohas õhkkuivaks, tükke sageli segades.
Aedvaagi juuri kasutatakse rögalahtistajana bronhiidi ja kopsupõletiku ajal ning uriinieritust soodustava vahendina.
Aedvaagi juuri kasutatakse rögalahtistajana bronhiidi ja kopsupõletiku ajal ning uriinieritust soodustava vahendina. Puhastab maksa ja neere ning on põletikuvastase toimega, tugevdab immuunsüsteemi ja alandab viirushaigustesse jäämise riski. Aedvaak on vastunäidustatud raskete südame- ja veresoonkonnahaiguste ning neeruhaiguste korral, aga ka raseduse ajal. Kuid nagu igal taimel, on ka vaagi suhtes olemas ülitundlikkus, seega kasutada tasa ja targu.
Juuretee valmistamiseks võtta 10 g juuri 1 klaasi keeva vee kohta, keeta 10 minutit, jahutada ja kurnata. Teed tarvitada 3–4 korda päevas 1 sl korraga.
Kuseeritust soodustava tee saab, kui võtta võrdsetes osades kuivatatud petersellilehti, kaseseemneid, ubalehte, rukkililleõisi, leesikalehti, aedvaagi lehti ja juurt. Kaks kuhjas tl segu võtta klaasi keeva vee kohta, keeta 10 minutit, kurnata. Tarvitada korraga pool klaasi kolm korda päevas 20 minutit enne sööki.
Aedvaak toidus
Aedvaak oli toidutaimena tuntud juba Vana-Roomas ja Vana-Kreekas, aga veelgi enam idamaades. Aedvaagi juurt lisatakse õuna-, ploomi- ja jõhvikakompotile, keedistele ja magustoitudele. Niisugused magustoidud on eriti head külmetushaiguste ajal.
Väga hästi sobib aedvaagi hautatud juur segatuna riisi-, hirsi- ja mannapudruga. Aedvaagist võib valmistada ka iseseisvaid toite, maitsestades neid sidrunikoore ja hapustades mõne mahlaga. Juurte magusamaks muutmiseks lõigatakse need väikesteks tükkideks ja keedetakse tasasel tulel hapupiimavadakus, mille tulemusel inuliin laguneb fruktoosiks.
Idamaades on omaette maiuseks suhkrustatud ja kuivatatud aedvaagijuurest valmistatud sukaad. Vaagiõite kuldkollased kroonlehed sobivad tervislikuks lisandiks toorsalatile ja kaunistuseks võileivale.
