Paiseleheõis toob päikese värvi toidulauale

Paiseleheõitest võib teha teed või lisada neid kevadistele salatitele ning kuivatatult ja peenestatult riisitoitudele. Foto: Toivo Niiberg

Laialt on teada paiselehe lehtede raviomadused, aga ka säravkollastest õitest saab palju põnevat, näiteks kasutada õievarsi spargli asemel või teha mett nagu võililleõitest.

Paiseleht (Tussilago L.) kuulub korvõieliste sugukonda. Varem peeti paiselehte vaid üheliigiliseks perekonnaks, kuid uuematel andmetel kasvab põhjapoolkera parasvöötmes koguni 15 liiki, sealhulgas Euroopas neli liiki.

Harilikku paiselehte (T. farfara L.) tuntakse Eestis ka emalehe, kabjalehe, külmalille ja vaeslapselillena. Eestis on paiseleht tavaline mitmeaastane rõhtsa ümmarguse risoomiga rohttaim, mis kasvab meelsasti nii liivastel kui ka savikatel põldudel, tee ääres ja kraavipervel, olles üks esimesi kevadekuulutajaid.

Longus õisikuvarred ilmuvad enne lehtede kasvu. Vars on püstine, sirge või tõusev ja võrkvillane. Paiseleht õitseb aprillis-mais. Paiselehe kollased korvõisikud on huvitava ehitusega, koosnedes neljakümnest meenäärmega isasõiest ja umbes kolmesajast meenäärmeta emasõiest, kusjuures tolmukad ja emakad küpsevad eri ajal. Paiselehel saab jälgida eel­emasust ehk proterogüüniat: emasõied puhkevad enne isas­õisi. Alles pärast õitsemist või õitsemise lõpul arenevad pikarootsulised, alt valgeviltjad juurmised lehekodarikud.

Lehed on juurmised, südajas-ümmargused, ebaühtlaselt nurgelised, hobusekabjakujulised, suured, kuni 25 cm läbimõõduga, pealt rohelised, alt valgeviltjad.

Paiseleht kui ravimtaim

Taime ladinakeelne nimi Tussilago tuleneb sõnadest tussis + agere, mis tähendab köha ära ajama, sest iidsetest aegadest on selle lehtedest tehtud teega köha ja kopsuhaigusi tohterdatud. Juba Plinius soovitas astmahaigel suitsetada paiselehe kuivatatud lehti.

Lehti kogutakse juunis-juulis, kui need on veel suhteliselt väikesed ja pealtpoolt peaaegu paljad. Neile jäetakse alles võimalikult väike lehevars. Ei tasu koguda ka päris noori pruunide täppidega lehti. Lehed tuleb kohe kuivama panna, laotada need ühekordse kihina pööningule või õhu kätte, karvastunud alumine pind ülespoole. Kuivamise ajal ei soovitata lehti segada, sest siis need kortsuvad ja mustuvad.

Lehti võib kuivatada ka nööri peale aetuna. Pärast kuivatamist tuleb lehed sorteerida, eemaldada pruuniks tõmbunud ja hallitusega kaetud lehed. Õisi koos vartega kuivatatakse kuivatis temperatuuril 50–60 kraadi. Säilib kuivas ruumis kinnises nõus 3 aastat.

Droog sisaldab lima- ja parkaineid (kuni 7 protsenti), suhkruid kuni 10 protsenti, mõruglükosiidi tussilagiini, saponiine, inuliini, orgaanilisi happeid, fütosteriini ja eeterlikku õli. Värsketes noortes lehtedes on küllaldaselt C-vitamiini. Õites leidub steroide, parkaineid, flavonoide, orgaanilisi happeid ning vähesel määral C-, P-vitamiini ja karotiini.

Raviomadustelt sarnanevad paiseleheõied saialilleõitega. Kuivatada tasub õhukese kihina ainult välimisi kollaseid kroonlehti.

Paiseleheravimeil on krambi-, põletiku-, köha- ja astmavastane, röga lahtistav, pehmendav, haavu parandav toime. Neid võetakse sisse ülemiste hingamisteede, neeru, kopsu, südame, kõhunäärme ja seedeelundite haiguste, põiepõletiku, peavalu, tursete korral, need tekitavad söögiisu ja parandavad seedetegevust, lisaks pidurdavad kolesterooli imendumist verre ja madaldavad vererõhku.

Raviomadustelt sarnanevad paiseleheõied saialilleõitega. Kuivatada tasub õhukese kihina ainult välimisi kollaseid kroonlehti.

Paiseleheravimeil on sügelus- ja seenevastane, haavu parandav ja limaskesta kattev toime.

Välispidiselt kasutatakse leheputru mädapaisete, rinnanäärmepõletiku, kasvajate, furunkulite, krooniliste haavandite ja vesivillide vastu. Värske lehemahlaga ravitakse tuberkuloosi, pikaajalist nohu (pannakse ninasõõrmeisse) ja kasutatakse kui higistama ajavat vahendit.

Värskeid paiselehti pannakse haavadele ja haavandeile, värsked või kuivatatud ja peenestatud paiselehed kiirendavad mädapaisete n-ö küpsemist ja paranemist. Kuivatatud paiselehtede suits aitab hingelduse ja hingamisraskuste korral. Ürditõmmisega pestakse pead juuksekasvu soodustamiseks. Värskelt purustatud lehti segatuna meega on välispidiselt kasutatud veenilaiendite, haavandite ja mädapaisete ravis.

Varakevadel võib tarvitada paiselehemahla, võttes 1 supilusikatäie 3 korda päevas pärast sööki 7–10 päeva järjest. Nohu vastu võib ninna tilgutada 2–3 tilka paiselehemahla 3–5 korda päevas.

Paiseleht toidus

Paiselehe noori lehti võib tarvitada salatites, täiskasvanud vanemaid lehti võib pärast viieminutilist kupatamist soolaga maitsestatud vees (siis eemalduvad kibeained) ja nõrutamist kasutada täidetud leherullide valmistamiseks.

Mahlakaid õievarsi võib süüa nagu sparglit. Õitest võib teha teed või lisada neid kevadistele salatitele ning kuivatatult ja peenestatult riisitoitudele.

RETSEPTID

Paiseleheõitest võie
100 g sulatatud juustu, 3 kuhjas sl paiseleheõite välimisi kollaseid kroonlehti, 2 sl võid ja 1 küüslauguküüs. Pressi küüslauk puruks, mikserda kõik komponendid läbi. Saad hea tervisliku võide kevadiste võileibade peale.
Paiselehe-hapukapsasalat
Lõigu 100 g noori paiselehelehti peenteks ribadeks, sega juurde 300 g nõrutatud ja peeneks lõigutud hapukapsast, 1–2 sl taimeõli, maitseks soola ja suhkrut, samuti köömneid või musta seesami seemneid. Valmis salat tõsta tunniks külmikusse. Salat sobib hästi külmade ja soojade liharoogade kõrvale.
Paiseleheõie-kurgisalat
Võtta 1 keskmine lavakurk, viiluta ja aseta klaasist salatikausi põhja, puista peale peotäis peenestatud rohelist sibulat, lisa üks keedetud hakitud kanamuna, puista peale 2 sl peenestatud tilli ja peterselli ning kõige peale 10–12 paiseleheõie kroonlehed. Kastmeks tee vähese salatiõliga segatud ja soolaga maitsestatud hapukoor.

Köha lahtistav paiselehetee
Võta 4 osa kuivatatud paiselehelehti, 3 osa kuivatatud suure teelehe lehti ja 3 osa kuivatatud lagritsajuurt. Tee valmistamiseks võta 1 sl teesegu, vala peale 2 klaasi keeva vett ja lase 20 minutit kaane all tõmmata, kurna. Joo poole klaasi kaupa iga 3 tunni tagant.

Paiseleheõitest mesi
1,5 liitrit vett, 1,5 kg suhkrut, 200 g paiseleheõite kollaseid kroonlehti ja 2–3 sidrunit. Vala õielehtedele peale keev vesi ja jäta ööpäevaks kinnisesse nõusse seisma. Kurna vedelik, lahusta suhkur, lisa tükeldatud sidrunite sisu ja kuumuta tasasel tulel ilma kaaneta madalas laiemas nõus, kuni moodustub siirup. Vala kuum siirup väiksematesse eelkuumutatud purkidesse ja sulge tihedalt. Kasuta nagu mett.