Põlvamaa lahedad mutid pakatavad huumorist

Põlvamaa tegijad ehk Lahedad Mutid Lahedalt (vasakult): Senni ehk päriselus Jaan Rammul, Anni ehk Andres Määr ja Tooni ehk Toomas Vestla. Üks lahedam mutt kui teine. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

ahedad Mutid Lahedalt said tuule tiibadesse Põlvamaalt. Aastate jooksul on nad üle Eesti rahva naerutamisega nii populaarseks saanud, et vahel on ette tulnud ka kolm-neli ülesastumist päeva jooksul. Eelmisel aastal oli neil umbkaudu 90 esinemist.

Loomingulise kollektiivi Lahedad Mutid Lahedalt tuumiku moodustavad Põlvamaa mehed Andres Määr, Toomas Vestla ja Jaan Rammul. Nad on juba 12 aastat mänginud memmesid ja rahvast naerutanud.

Andres on Anni. Toomas on Tooni. Jaan on Senni. Nende staap on Põlvamaal Vana-Koiola rahvamajas.

„Nädalavahetused on töised, memmedega sisustatud. Aasta algul võtsime natuke vaiksemalt, tegime puhkepausi. Pärast seda läks jälle hooga edasi,” ütleb Andres Määr, kes ameti poolest on Vana-Koiola rahvamaja juhataja, ehtne maa sool ning ihu ja hingega kultuuriga seotud. Toomas Vestla on perekodus majandustöötaja, Jaan Rammul teeb maju.

Kuigi Laheda valda enam ei ole, on Lahedad Mutid Lahedalt ikka tegutsemas. Haldusreformi tulemustest hoolimata. „Nüüd oleme küll pikemat aega juba Põlva vallas, aga ikka lahedad edasi. Hoiame Laheda lippu kõrgel!” lausub Määr, nõustudes, et muttidest on saanud Laheda kaubamärk.

Mummuline seelik ja suur rinnahoidja

Nad said kokku nõnda, et enne kui mutte kehastama hakkasid, tegid nad blonde. Ühel üritusel sai tehtud nii blonde kui ka mutte. Tagantjärele tunnistavad nad, et kuna blondid neil välja ei tulnud, kuid see-eest memmed läksid aina paremaks, jäidki nad viimaste juurde.

Noori mängides võis üheks takistuseks saada ka see, et polnud jalavarjusid võtta – kui mees kannab number 46 käimasid, siis kust nii pirakaid blondile sobilikke maitsekaid kingi ikka võtta.

Lahedatele muttidele tulid nimed nõndamoodi, et need tuletati meeste endi nimedest. Andres – Anni, Toomas – Tooni. Jaanile tuli Senni, lihtsalt tuli ja nii külge jäigi.

Üks muttidest Anni on aga nii tegutsemistahet täis, et hakkas suisa uut kavaleri otsima, sest oma vanamehest enam asja ei ole.

See, kuidas mutid käituma peaksid, on omajagu aega võtnud. Näiteks see, kuidas Senni käitub ja mida teeb, võttis Jaan Rammulil kaua aega. Senni rolli tehes on ta proovinud järele teha oma eeskuju – vanaema, nii palju, kui mees teda mäletab. Muide, enne kui mehed muttidena lavale läksid, õppisid nad põhjalikult ka seda, kuidas naised juukseid sätivad ja istuvad.

Memmedele sobilikud riided leiavad nad kaltsukatest. Kas tuuakse neile või käivad Lahedad Mutid Lahedalt ise järel ja ostavad näiteks armsaks saanud mummulise seeliku. Sobilikud suure numbriga rinnahoidjadki on niiviisi tuhlates üles leitud.

Ei mõnita ega ropenda

Niisiis, mutid on kolm lahutamatut sõbrannat vanuses ­70–80 eluaastat. Saavad kokku ja hakkavad rääkima oma elust, ilmaelust ja muidugi siunavad enda vanamehi. Tekstid ja etteasted, mis rahva ette tuuakse, kujunevad õppimise käigus. Selles aitab neid juhendaja rollis Maret Melts, keda mutid hellitavalt oma hooldajaks kutsuvad.

Tekstid sünnivadki külahingedel nii, et vaatavad, mis ümberringi toimub, mis päevakorral on, millest räägitakse. „Me ei ole väga poliitiliseks läinud. Mõned naljad oleme poliitikast teinud, aga eraldi sketše ei ole,” sõnab Andres Määr. „Uue valitsuse kohta ei ole veel nalja teinud. Anname neile aega, siis vaatame edasi.”

Üks on kindel, et allapoole vööd nalju nad ei tee, haiguste üle nalja ei viska, ei mõnita kedagi ega ropenda. Tekstilist osa aitavad vürtsitada tantsunumbrid, mis teinekord ilma sõnadetagi on huumorist tulvil.

Lahedad Mutid Lahedalt ei tee ainult üdini naljanumbreid. Nad on pidulikel sündmustel olnud ka päevajuhid, õhtujuhid. On esinenud pulmas, üles astunud juubelitel. Nad on näiteks Tartu Ülikooli aulas Tartumaa aasta ema kontsert­aktust juhtinud.

Uue kavaleri otsingul

Muttide vanamehed on kujuteldavad. Oi, kuidas nad teinekord memmedelt võtta saavad! Nagu mutid öelnud on, leiab nende vanamehed tavaliselt kodust – nõnda, et purjus ja jalgu alla ei võta. Sestap oma üritustele mutid vanamehi kaasa ei võta.

Üks muttidest Anni on aga nii tegutsemistahet täis, et hakkas suisa uut kavaleri otsima, sest oma vanamehest enam asja ei ole. Ta meenutab seda rääkides Viktor Vassiljevit, kes kõnelenud oma saates, et see on tervisele kasulik, kui vana naine mõtleb, et otsib endale noort meest – juba ainuüksi see mõte tervendab teda, head mõtted tulevad pähe ja tervisenäitajad lähevad paremaks. Isegi kui ei leia, olevat teemaga tegelemine uus impulss ja väljund.

Uut vanameest Anni leidnud ei ole. Tal ei olegi tegelikult eesmärk otseselt paarilist leida, vaid talle meeldibki otsimine iseenesest.

Põlvamaa kultuurihing Andres Määr ütleb, et memmedele on järelkasv tulemas. „Ei ole vaja pabistada, kui Lahedatel Muttidel Lahedalt tervis üles ütleb või ei jaksa enam – ühed poisid tegid siin lahedaid mutte järele. Täitsa kenasti!” on ta rahul.