/nginx/o/2014/08/25/3299779t1h01b3.jpg)
/nginx/o/2019/04/25/11975495t1hbea3.jpg)
Eesti peab käesoleva aasta sügisest muutma oma makrostatistika aegridasid nii, et kasvavat metsa tuleb hakata kogu kasvuaja jooksul kajastama kui lõpetamata toodangu varu.
Kasvav mets muutub lõpetamata toodanguks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui siiani arvati toodangu hulka ainult see osa puidust, mis metsas maha raiuti, siis alates 2019. aasta sügisest arvatakse toodangu hulka ka metsa juurdekasv.
Nagu statistikaamet on oma kodulehel selgitanud, tuleneb selline muudatus Euroopa Liidu nõuetest. Nimelt sõltub Euroopa Liidu eelarve liikmesriikide omavahenditest, mis põhinevad riigi kogurahvatulul. Eurostat kui Euroopa Liidu statistikakeskus peab jälgima, et liikmesriikide osamaksed liidu eelarvesse oleksid kogurahvatulu põhjal õigesti arvutatud. Kui Eesti seda nõuet ei järgiks, ootaks meid ettekirjutus.
Selgitustest ilmneb, et arvutustest jäetakse välja üksnes rangelt kaitstav mets, kus igasugune majandustegevus on keelatud. Samas osalise majanduspiiranguga metsa infot kasutatakse arvutustes täismahus. Olgu öeldud, et raiemahu andmed on saadaval nii puuliigi kui ka metsamaterjali sortimendi järgi, juurdekasvu andmed aga vaid puuliigi järgi.
Juurdekasvu ja raiemahu andmed on jaotatud puuliigi järgi: mänd, kuusk, kask, haab, sanglepp, hall lepp jt. Metsamaterjali sortimendid on aga palgid (läbimõõt 18 cm või rohkem), peenpalgid (läbimõõt alla 18 cm), paberipuu, küttepuu ja jäätmed. Jäätmed on need puutüve osad, mida metsamaterjalina ei kasutata, näiteks kännud, ladvad ja koor. Arvutustes on raiejäägid kontrollväärtus. See tagab, et puitmaterjali ja raiejäägi summa oleks võrdne kogu raiemahuga. Raiejäägi hind on null, sest seda ei müüda.
Eestis on kasvava metsa väärtust arvutatud alates 1995. aastast.