Liisingusse saab hea jääkväärtusega tehnikat
25. aprill 2019, 07:24
Kuigi kasutatud põllutehnikale on põhimõtteliselt igal ajal ostja olemas, sõltub selle soetamine ikkagi konkreetse aasta ilmastikust, majandusolukorrast, põllumajandussaaduste kokkuostuhindadest ja toetuste laekumisest.
Peamine mõjutaja on üldine majandusseis – kui majandusel läheb hästi, on ka põllumehel rohkem raha. Ennekõike soetatakse uut ja eks ka paremat tehnikat. Kui sissetulek väheneb, pööratakse pilk kasutatud tehnika suunas.
Uuele ringile jõuab tehnika kahte moodi – omanik püüab selle ise realiseerida kuulutuste või vahendajate kaudu või ostavad uute masinate müüjad kasutatud tehnika n-ö endale ja müüvad siis juba ise.
Liising eeldab tehnika likviidsust
Kasutatud rasketehnika, sh põllumajandusmasinate müügiga tegeleva osaühingu FOS Group ehk Mascus Eesti juhataja Annika Amenberg on seda meelt, et liisingusse saab võtta ja ka tasub võtta ikkagi uuemat sorti masinaid. Seda agaralt tehakse ning pangad seda ka võimaldavad. Vanema tehnika liisingusse võtmine on muidugi keerulisem ja pigem ostetakse see kohe välja.
Ta märgib, et sõltub suuresti liisingufirmast, kuidas nad eristavad näiteks liikuva põllutehnika (traktorid, kombainid, pritsid jmt) finantseerimist muu põllumajanduses kasutatava tehnika (kuivatid, farmiseadmed) rahastamisest. Põhiliselt on välja kujunenud nii, et n-ö liikuva tehnika finantseerimiseks kasutatakse liisingut, muude seadmete rahastamisvõimaluseks on enamasti mingit tüüpi laen.
„Liikuva tehnika hinna määramisel on põhinäitaja masina töötunnid,” selgitab Amenberg. „Masina hind sõltub aga paljudest näitajatest ja hindamisel arvestatakse ikka tervikut.”
Swedbanki finantseerimislahenduste müügi- ja teenindusosakonna juht Heli Silluta märgib, et panga jaoks on farmer nagu iga teinegi klient. Laenu andes pole vahet, kas tegu on uue või kasutatud tehnikaga, sest tagatiseks seatakse reeglina ikkagi hüpoteek kinnistule, lisaks on võimalik kasutada Euroopa Investeerimisfondi garantiisid. Liisinguvara on perioodi lõpuni krediteerija oma.
Liisingusse võetava vara vanus lepingu lõppedes võib olla 12–17 aastat, Swedbank küsib omafinantseeringuks minimaalselt 10 protsenti ja liisinguaeg kestab kuni kuus aastat.
Tehnika soetatakse kevadel
„Swedbanki liisinguga finantseeritud kasutatud põllutehnika peab asuma Eestis,” kinnitab Heli Silluta. „Tehnikat välismaa portaalidest või kusagilt piiri tagant hankides tuleb see kõigepealt ise välja osta, hiljem saab selle liisingufirmale müüa ja käibevahendid nõnda soetatud masina alt vabastada.”
Ta lisab, et laenu puhul ei ole vara Eestis asumine oluline, sest tagatiseks pole konkreetne vara, vaid hüpoteek.
Kuna tehnika finantseerimisotsus tehakse lähtuvalt kliendi taustast ja maksekäitumisest, ei ole panga jaoks suuremat vahet, mis tüüpi tehnikat täpselt ostetakse ja üldiselt rahastatakse sarnastel alustel nii põllu- kui ka metsatehnika soetamist.
SEB Liisingu juht Rein Karofeld ütleb, et kasutatud tehnika ostmine sõltub põllumehe tehnikapargist, selle seisukorrast ja funktsionaalsusest, kusjuures tehnika vahetamise peamine põhjus on äri laiendamine, uute koostöölepingute saamine või vana tehnika amortiseerumine.
Kuna tehnika finantseerimisotsus tehakse lähtuvalt kliendi taustast ja maksekäitumisest, ei ole panga jaoks suuremat vahet, mis tüüpi tehnikat täpselt ostetakse.
„Kui suundumus välja tuua, siis ühelt pool soovivad kliendid äri laiendada, kui neil läheb hästi. Teisalt masinad amortiseeruvad ja lähevad katki ka siis, kui sektori probleemiks on seakatk, raske aeg viljakasvatuses vihma tõttu, liiga pehme pinnasega mets või Venemaa sanktsioonid. Liisingufirma ülesanne on leida igale kliendile sobiv lahendus igal ajal,” kirjeldab Rein Karofeld finantseerimise strateegiat.
„Suurim seaduspärasus on põllumajandustehnika liisimine kevadel, kombainid liisitakse aga suvel enne lõikusaega. Osa kliente hakkab spetsiifilist tehnikat valima juba aasta lõpus või uue alguses, kui toetused on laekunud.”
Vajalik neutraalne hinnang
Karofeld möönab, et kasutatud tehnika osas on liisingusse andmise või laenu väljastamise piiranguid rohkem kui uue osas, kuid ei saa öelda, et tegemist on millegi erakordse või ebatavalisega.
„Krediteerimine on mitme muutujaga võrrand, eelkõige sõltub see kliendi finantspositsioonist, kasutatud vara seisukorrast, turuväärtusest, vara likviidsusest, hinna amortiseerumisest jne. Üldjuhul on positiivse finantseerimisotsuse saamiseks vajalik vara seisukorda kirjeldav hindamisakt kvalifitseeritud müüjalt.”
Et saada juba kasutuses olnud tehnika liisingusse uuega enam-vähem samaväärse sissemakse protsendi ja liisingugraafikuga, peab Karofeldi sõnul esmalt väga kindlalt jalgel seisma kliendi finantspositsioon. Kõne alla võib see tulla ka siis, kui tehnika on väga heas seisukorras või selle väärtus on märkimisväärselt alla turuhinna.
Ka tema kinnitab, et finantseerimisotsused tehakse rangelt kliendipõhiselt, teiseks sõltub see otseselt konkreetse vara spetsiifikast – arvestatakse selle eluiga, seisukorda, turuväärtust praegu ja hiljem jne.
„Määrav on kliendi ja vara kvaliteet, krediidiotsus tehakse kogumina,” ütleb Rein Karofeld.
Koostöös pankadega pakuvad finantseerimisvõimalusi ka tehnikamüüjad ise, seda nii uute kui ka kasutatud põllumasinate soetamiseks.
Liising jätab firma käibevahendid vabaks
* Liisingu korral jäävad firma käibevahendid vabaks, neid saab kasutada ettevõtte põhitegevuses.
* Erinevalt laenust ei ole seadme rentimisel vaja lisatagatisi.
* Seadme rent ei kajastu ettevõtte bilansis laenukohustusena.
* Käibemaksukohustuslased saavad rendimaksetelt käibemaksu tagasi.
* Rendiaja lõppedes saab vara tagastada või välja osta.
* Finantseeritakse kuni 90 protsenti vara hinnast, tagatiseks on soetatav vara ise.
* Teatud tingimustel on võimalik ka sissemakse puudumine, üldjuhul on sissemakse alates 10 protsendist.
* Maksed jaotuvad kokkulepitud liisinguperioodi peale (kuni kuus aastat).
* Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaasfinantseerimise ning Euroopa Investeerimisfondi garantii võimalus.
Allikad: Specagra, United Finance, Swedbank