Kevad toob põllumehele nii rõõmu kui ärevust

Järva- ja Jõgevamaal 1100 hektaril teravilja kasvatav Raido Allsaar tunnistab, et eelmise aasta ilusal sügisel said suured panused tehtud ja üle 60 protsendile maale külvatud talivilja.

FOTO: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Eelmise aasta liiga head sügisilmad panid põllumehi külvama ohtramalt talivilja, kevadine põllult vastu vaatav pilt on täitsa kena. Ent rahutus põllumehe hingest pole kadunud, sest kõik edaspidine sõltub jätkuvalt suuraktsionärist – ilmast.

Järva- ja Jõgevamaal 1100 hektaril teravilja kasvatav Raido Allsaar tunnistab, et eelmise aasta ilusal sügisel said suured panused tehtud ja üle 60 protsendile maale külvatud talivilja. Muidugi tabas ta end läbi talve veidi ärevust toovalt mõttelt, et kuidas ilmataat põllumeest hoiab. „Kevadel oli põhjust rõõmustada, talv oli normaalne. Just seetõttu, et lumi läks kenasti jupikaupa ära. Nii jäid põldudele sel aastal järved tekkimata,” täpsustab ta.

Jahe kevad on taimele hea

Veel meeldib Allsaarele praegune jahedam kevad, sest see ei sunni taime tormakalt kasvama. Juurestik jõuab hästi areneda ja seda rohelust on põldudelt ilus näha. „Tänavu kevadel olen jõudnud põllud juba kaks korda väetisega üle käia. Kõik sujub hästi, aga ega see kevadine ilmataat kohe suurt saaki ei ennusta,” lisab ta.

Kasvõi juba seetõttu, et aprillil algul põllud juba tolmavad. Tema omad küll. „Meie põllud tolmavad juba aprilli esimesest nädalavahetusest, mil sai külvatud hernest. See teeb murelikuks ja ilmateade lubab ka aina kuiva veel,” sõnab ta. Kuna Allsaar on kevadkülviga lõpusirgel, oleks tema põldudele vihma hädasti vaja.

Samas teab mees, et kliima on Eestis piirkondade viisi väga erinev ja pole ime, kui umbes 50 km kaugusel Viljandi poole võib alles nüüd külv käia. „Kui minul olid põllud kuivad aprilli algul juba isegi metsade vahel, siis mõnele teise piirkonna põllumehele võib see jutt tunduda kohatuna,” teab ta.

Sama lugu on rikkaliku saagi ootusega. Allsaare põldudel on talivili kenasti säilinud, aga kindlasti on Eestis põlde, kus talvekahju on suurem. „Minul on hea saagi ootus siiani säilinud. Talvest tulin kenasti üle, nüüd on lootus ilusal suvel. Ega põllumehena saagi rahulikult end tunda, kogu aeg on väike ärevus hinges sellest loodusega arvestamisest,” sõnab ta.

Saak on tulemas alles augustis ja sinnani on loodusel aega oma sõna igal sammul sekka öelda.

Järvamaal Türi vallas Takkasaare talus piima tootev Arvo Kuutok sõnab talivilja saagi kohta, et see sõltub enamusaktsionärist ehk ilmataadist üleval, kui palju annab ta päikest ja vihma ning millises vahekorras.

„Talvest võis ta meid pärast sügisest kuldset külviaega ju kenasti üle tuua, aga saaki saame ikka võtma hakata alles augustis,” selgitab ta. Nii pole ennustamisest mingit kasu, sest ilmateadet keegi nii täpselt ette ei tea. „Praegu on vili täitsa olemas. Sõidan iga päev taliviljapõldudest mööda ja üldpilt on päris hea. Väetis on pandud ja põllud rohetavad kenasti,” kinnitab Kuutok.

Allsaare põldudel on talivili kenasti säilinud, aga kindlasti on Eestis põlde, kus talvekahju on suurem.

Ka Kuutok ootab kevadelt juba rohkem niiskust, see paneks mulla elama ja mõjuks ka rohule paremini. Kuid ilmataat veel sedasi ei arva ja nii pole põllumehel muud teha, kui kannatlik olla ja loota parimat. „Muidugi soovin minagi parajalt päikest ja vihma. Ühesõnaga head suve. Mitte äärmusest äärmusesse, siis tuleb ka vilja.”

Nii nagu igal kevadel, käib Takkasaare talu maadel suvivilja külv. Peremehe sõnutsi tehakse seda tänavu tasa ja targu, öökülmasid arvestavalt. „Hernes ja kaer on nüüdseks maas. Oder, nisu ja raps veel järge ootamas. Öökülmade tõttu ei riskinud kiirustada. Samas aprilliga tuleb külvitööd lõpule saada,” selgitab ta.

Turuhind loodusest ei sõltu

Talivilja hind turul loodusega ei arvesta. Suuremad külvipinnad tähendavad kohe rohkemat saaki ja rohkem saaki annab võimaluse langetada hinda. Seepärast on teravilja kokkuostuhind märgatavalt kukkunud. „Eestimaa peale kokku on hea, kui saame Eesti keskmise kätte,” arutleb Allsaar. Sellepärast ta praegu müügilepinguid väga agaralt sõlmima ei kiirusta. Teeb seda enda sõnutsi kõhutunde pealt. „Midagi teen kevadel ja midagi jätan lattu. Tuleb rihtida ja arvestada, et keskmine hind tuleks müügil normaalne,” jääb ta selgitamisel napisõnaliseks.

Takksaare talu peremees Arvo Kuutok on emotsionaalsema loomuga ja talle valmistab teraviljaturul toimuv parajalt tuska. Nii kõneleb ta irooniaga hääles, et põllumehel ei saa lasta rikkaks saada. „Ega meie ju ei oska rahaga midagi teha, teised oskavad sellega palju paremini toimetada. Miks muidu on kokkuostuhinnad kohe languses, kui põllult eeldatakse head saaki,” lausub ta.

Et turuseaduste muutmine on sama lootusetu kui ilmataadiga võitlemine, siis vihastamisega ei raiska närvi 1990. aastast taluperemehena töötav Kuutok enam isegi mitte hindade puhul. Tema võimuses on otsustada, kas ja millal ta sõlmib viljamüügi lepinguid. Tänavu otsustas ta neid kevadel mitte sõlmida. „Müügilepingut kevadel ei sõlmi. Esimest korda eelmisel aastal sõlmisin, sain korralikult kahju ja nii olen tänavu targem. Mul pole ka vilja kümneid tuhandeid tonne ja müügiga probleeme ei teki. Hingerahu loeb ka midagi. Saan mõned eurod kilogrammilt vähem, aga elan rahulikumalt,” kõneleb ta.

Populaarne

Tagasi üles