Hinnatõusu lootus ahvatleb põllumaaga hangeldama

Riina Martinson
, Maa Elu toimetaja
Copy
Kui haritava maa tehingute arv on alates 2014. aastast igal aastal vähenenud, siis maa hind muudkui kasvab.
Kui haritava maa tehingute arv on alates 2014. aastast igal aastal vähenenud, siis maa hind muudkui kasvab. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Viimase viie aastaga on haritava maa hektari hind tõusnud 600 euro võrra.

Veel tasub märkida, et eraisikute osakaal tehingute sõlmimisel aina väheneb ja just ostjate seas teevad ilma juriidilised isikud – nende osa kõikidest haritava maa ostjatest on kasvanud juba 79 protsendini.

Mullu vahetas omanikku ligi kaks protsenti Eesti haritavatest ja looduslikest rohumaadest. See on samas suurusjärgus 2017. aastaga, kuid tehingute arv vähenes peaaegu 15 protsenti.

Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu räägib, et tehingute arv ongi viimasel viiel aastal langenud. Ligi 15protsendiline muutus aastases võrdluses tuleneb aga sellest, et nii eraisiku kui ka riigi osalusega müüke toimub järjest vähem. „Teisalt võib tehingute vähenemine iseloomustada olukorda, kus haritav maa on koondunud suurettevõtete kätte,” nimetab ta.

Põllu- ja rohumaid ostvad firmad pole sugugi vaid suured põllumajandusettevõtted.

„Põllumajandusmaaga toimub palju hangeldamist. Loodetakse toetuste tõusuga maa rendihinna ja müügihinna tõusu ning seetõttu on kinnisvarafirmad hea meelega valmis tegema pikaajalisi investeeringuid põllumaasse,” nendib teraviljakasvataja Olav Kreen, kes on ka Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoja nõukogu esimees. „Põllumehed sõltuvad üldjuhul pangast – kas ja kui palju saadakse maa ostuks laenu ning mis tingimustel.”

Kreen räägib, et üsna levinud on olukord, kus maa omanik müüb oma maa ajalehes kuulutavale kinnisvarafirmale, kes siis seda kallimalt kohalikele põllumeestele edasi müüb või rendib. „Need inimesed oskavad hästi maa omanikega rääkida ja ennast reklaamida, põllumees rabab põllul tööd teha ega saagi tavaliselt teada, et ostjal maa müümise soov oli,” tõdeb Kreen.

Baltimaade odavaim

Vastupidi tehingute arvu langusele hinnad kasvavad ja mullu ületas hektari mediaanhind 3000 euro piiri. Siia see hind kauaks pidama ilmselt ei jää, sest meie lähinaabritega võrreldes paistab kasvuruumi veel kõvasti.

Igal aastal valmib kolme Balti riigi koostöös turuülevaade, mis hõlmab Eesti, Läti ja Leedu kinnisvaraturgu, ka haritava maa hindu. 2017. aastal oli kõrgeim keskmine haritava maa hind Leedus: 3484 eurot hektari eest, Lätis 3347 eurot ja alles kolmandal kohal Eesti 2912 euroga.

„Jääb vaid oodata Balti riikide turuülevaate värskemaid andmed, et näha, milline oli erinevus haritava maa lõikes 2018. aastal,” ütleb Johannes Nõupuu.

Põud sundis müüma

Haritava maa hektari mediaanhind kerkis mullu 3048 euroni. Kõrgeim hind (3950 €/ha) oli Valga maakonnas ja madalaim (1973 €/ha) Hiiumaal.

Enim tehinguid tehti Lääne-Virumaal (136), järgnevad Järva (115) ja Tartu (111) maakond, kõige vähem aga Hiiumaal (17). Tehingute koguväärtus oli suurim samuti Lääne-Viru maakonnas, kus kõigi tehingute summa oli 5,9 miljonit eurot. Järgnesid Tartu maakond 5,2 miljoni ning Järva maakond 4,3 miljoni euroga.

„Lääne-Viru ja Tartu maakonnas asuvad keskmisest viljakamad mullad, mistõttu on seal ka põllumajanduslik tegevus aktiivne,” sõnab Nõupuu.

Üsna levinud on olukord, kus maa omanik müüb oma maa ajalehes kuulutavale kinnisvarafirmale, kes seda siis kallimalt kohalikele põllumeestele edasi müüb või rendib.

Lääne-Virumaal tegutsev Kreen räägib, et viimased kolm aastat on olnud põllumajanduses väga keerulised ja seepärast on olnud palju lõpetajaid. „Virumaa oli üks suurim põua käes kannatanud piirkond 2018. aastal. Nii tekkis olukordi, kus tegevuse jätkamiseks oligi põllumees sunnitud maha müüma osa enda omanduses olevast põllumaast, et üldse oma tegevusega jätkata, ja peab edaspidi neid maid rentima,” seletab ta.

Millest hind oleneb?

Kõige rohkem mõjutab haritava maa hinda mulla viljakus, mida väljendatakse boniteedina. Enamik haritava maa tehinguid on tehtud maadega, mille mulla boniteet jääb vahemikku 34–50 ehk siis keskmise või keskmisest parema viljakusega maadega.

Boniteediga alates 50 on tehtud küll kõige vähem tehinguid (17,7%), kuid hektari mediaanhind on olnud kõige kallim ja ulatunud 3085 euroni. Maatüki keskmise boniteediväärtuse kasv ühe hindepunkti võrra mõjutab hektari hinda üle 23 euro.

Teine hinna mõjutaja on pindala – maa pindala kasvades ühe hektari võrra suureneb mediaanhind keskmiselt 5,5 eurot.

Veel mõjutab väärtust, kas maatükk on registreeritud PRIA põllumassiivide registris, sest sellest sõltub toetuse saamise võimalus. Viimasel viiel aastal on tehingutest 87 protsenti olnud sellised, kus pindala on vähemalt 85 protsendi ulatuses olnud PRIA registris.

Mida suurem osakaal registris, seda kallim mediaanhind. Maatükkidel, mille pindalast on vähemalt 85 protsenti registris, on mediaanhind 2152 €/ha. Kui aga registreeritud on terve maatükk, on mediaanhind 2932 €/ha.

Väga oluline on ka ligipääs põllumaale ja valdav osa tehinguid on tehtud avalikest teedest 500 meetri raadiuses.

„Värskelt valminud analüüs kinnitab, et haritava maa hinnale avaldavad mõju maatüki viljakus, pindala, PRIA põllumassiivide registris registreeritud maa osakaal ning kaugus avalikest teedest ja asulatest,” võtab kokku Nõupuu.

PÕLLUMAA VILJAKUS Üheks haritava maa hinna mõjutajaks on mulla viljakus ehk boniteet, mis näitab mulla koostisest, omadustest, režiimidest jms tulenevat võimalikku tootlikkust.Kõige kõrgema keskmise boniteedihinnanguga mullad on Järva (49), Jõgeva (46) ja Lääne-Viru (46) maakonnas. Kõige lahjem põllumaa asub aga Lääne- ja Hiiumaal. Maa-ameti analüüs näitab, et keskmiselt kõrgema boniteedihinnanguga muldadega on toimunud keskmiselt kõrgema hinnaga tehingud. FOTO:
PÕLLUMAA VILJAKUS Üheks haritava maa hinna mõjutajaks on mulla viljakus ehk boniteet, mis näitab mulla koostisest, omadustest, režiimidest jms tulenevat võimalikku tootlikkust.Kõige kõrgema keskmise boniteedihinnanguga mullad on Järva (49), Jõgeva (46) ja Lääne-Viru (46) maakonnas. Kõige lahjem põllumaa asub aga Lääne- ja Hiiumaal. Maa-ameti analüüs näitab, et keskmiselt kõrgema boniteedihinnanguga muldadega on toimunud keskmiselt kõrgema hinnaga tehingud. FOTO: Foto: Maa Elu

HARITAV MAA

2018. aasta lõpu seisuga oli Eestis 1 046 338 hektarit haritava maa kõlvikut ja 238 115 hektarit loodusliku rohumaa kõlvikut.
Katastrisse kantud andmete põhjal on haritava maa pindala mõnevõrra kasvanud ja loodusliku rohumaa pindala vähenenud.
Tehingute põhjal müüdi 2018. aastal 18 595 hektarit haritavat maad ja 5629 hektarit looduslikku rohumaad.
Enim on Eestis haritavat maad Lääne-Viru, Tartu ja Pärnu maakonnas, kus kõikides maakondades on 2018. aasta seisuga katastrisse kantud üle 100 000 hektari.
Enim tehinguid tehti Lääne-Virumaal (136), järgnevad Järva (115) ja Tartu (111) maakond. Kõige vähem Hiiumaal (17).
Looduslikku rohumaad on enim müüdud Saare, Harju, Pärnu ja Lääne maakonnas (üle 500 hektari) ning kõige vähem Hiiu maakonnas (alla 200 hektari).
Allikas: Maa-amet

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles