Kalasadamate päev tuleb taas

Fotomeenutus eelmise aasta avatud kalasadamate päevalt Võsu sadamast... Foto: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Kalasadamad avavad tänavu 27. aprillil kõigile huvilistele uksed juba kolmandat korda, pakkudes külastajaile kala kõrvale ka suurüritustele kohast meelelahutust.

Ettevõtmise peakorraldaja, Eesti Kalanduse Teabekeskuse juhi Toomas Armuliku sõnul oli eelmise nädala lõpuks avatud kalasadamate päevale ennast kirja pannud juba samapalju sadamaid kui mullu ehk 22. Tema sõnul on see kalureile ja sadamaomanikele suurepärane võimalus oma tegemisi nähtavaks teha ja kalandust kui üht Eestile väga olulist majandusharu populariseerida. Igal sadamal on oma programm. Sadamates on kohal kalateadlased ja kalakokad, saab osaleda käsitöö- ja õpitubades ning käia kalakohvikutes. Külastajate meelt lahutavad muusikud, lastele toimuvad kalaõpitoad, teadusteater ja õngekoolitused ning soovijad saavad ka ise paadiga merele minna.

Avatud kalasadamate päeva esindusüritus toimub tänavu Läänemaal Dirhami kalasadamas, kus külastajaid tervitab Maaeluministeeriumi esindaja, kohal on kalakokad isa ja poeg Koržetsid, esineb ansambel Winny Puhh ja toimub palju muud huvitavat. Muide, üks selle populaarse ansambli liikmetest on ise kutseline kalamees.

Avastage igal aastal uus sadam

Armulik ei salga, et avatud kalasadamate päeva korraldamisel on eeskujuks olnud avatud talude päev, mida juba pikemat aega korraldatakse ja mis hästi toimib. „Kui paljud eestlased üldse väikestesse kalasadamatesse sattunud on?” küsib ta ja lisab, et nüüd on selleks võimalus ning miks mitte minna sel puhul ka kodust kaugemale ja avastada igal aastal enda jaoks mõni uus sadam. Ega iga päev igasse sadamasse pääsegi, sest enamik on tavaliselt võõraste jaoks suletud. Armuliku sõnul tasub sel puhul ette võtta pikem sõit ja külastada näiteks Toila sadamat, mis on nüüd korda tehtud ja asub looduslikult väga ilusa koha peal.

Eesti on teadagi kalariik, kuid paljud ei tea, kuidas see kala meie toidulauale jõuab. Seetõttu on selline sadamate avamine silmaringi avardav, aga ka praktiline ettevõtmine, sest meisterkokad näitavad, mis kalast teha saab ja seda saab kas otse paadist või kaldalt kaasa osta. Kindlasti on oluline rannakaluriga tekkiv otsekontakt, millest võib saada pikemaajalisem vastastikku kasulik suhtlus. Nõnda jõuab üha rohkem kala otse püüdjalt tarbijani ilma vahepeal poeletil ootamata ehk väga värskena. Võiks koguni püstitada loosungi: igale inimesele oma kalur!

Kala on muidugi hooajaline kaup. Kui kalakasvatusest saab kala peaaegu aasta ringi, siis looduses sõltub palju ilmast. Praegu toovad kalurid merest tinti ja räime, kuid kui vesi mai algul soojemaks läheb, tuleb lühike tuulehaugi hooaeg. Ahvena ja koha püügiaeg on muidugi pikem, aga kesksuvel sooja veega pole head kvaliteeti loota, lisaks on siis suvine keeluaeg. Lest muutub piisavalt paksuks suve lõpul ja sügisel hakkab silmu tulema. Nii see ringkäik kestab.

Armuliku sõnul on kala Eestis päris hästi kättesaadav, sest poekettides on üsna rikkalik valik ja suurtes linnades tegutsevad kalaturud. Otse kalurilt on kala iga päev võimalik osta siiski vähestes kohtades. Hea näide on Pärnus Japsi kai, mis asub sisuliselt kesklinnas ja kus kohalikud värsket kala otse paadist ostmas käivad. Nõnda kasvatavad rannakalurid endale ka klientuuri juurde.

Kala on muidugi hooajaline kaup. Kui kalakasvatusest saab kala peaaegu aasta ringi, siis looduses sõltub palju ilmast.

Enamik rannakalureid teevad seda tööd muu tegevuse kõrvalt ja on näiteks samal ajal kas ehitajad või põllumehed, räägib Armulik. Neid, kes ennast ja oma peret puhtalt kalapüügiga ära elatavad, on vast 10 kuni 15 protsenti kõigist kutselistest rannakaluritest, keda on kokku 2000 ringis. Kui suurematel püüdjatel on kasutuses kümneid kastmõrdu ja nad püüavad kümneid ja isegi sadu tonne kala aastas, siis mõned ei saa mitu aastat ühtegi võrku vette.

Kõige kalarikkam on Pärnu laht, kus on ka rohkem kutselisi kalureid kui mujal. Teine suurem püügikoht on Peipsi järv. Suurimat tulu annavad lisaks räimele kaks kallist valget kala – ahven ja koha. Eestist läheb välja kolm neljandikku püütud kalast. Ehkki kala söömine headel aegadel, nagu meil praegu on, kasvab, sööme ise ära siiski vaid 20–25 protsenti püütud kalast, mis teeb ligikaudu 15 kilo iga inimese peale aastas.

Lapsed saavad kalu käega katsuda

Dirhami sadamas koos abikaasa Sirjega lastele kalu tutvustav bioloog Georg Aher ütleb, et on seda varem palju kordi koolides teinud ja huvi on alati suur olnud. Seegi kord on plaanis näidata eri kalaliike – nii röövkalu, kes toituvad teistest kaladest, kui ka taimtoidulisi ehk lepiskalu, kes söövad vetikaid ja planktonit. Viimaste hulka kuulub näiteks särg. Meie vetes elavad tuntumad röövkalad on ahven, koha ja haug. Kõigil on looduses oma roll, näiteks röövkalad valivad toiduks enamasti nõrgemaid või haigeid kalu, puhastades niiviisi veekogu. Kalasadamate päeval saavad lapsed näha ja isegi käes hoida ligi kümmet liiki kala.

Koolides toimunud õpitubades, mis kestavad kuni kaks tundi, on soovijad saanud ka räimi ise kääridega lahti lõigata, et näha, mis neil sees on. Hiljem on olnud võimalik kalateemalises viktoriinis osaleda. Aheri sõnul on kalad ühed väga huvitavad olendid, kellest tasub rohkem teada. Rääkimata sellest, et neist saab keskkonnasäästlikku ja tervislikku toitu. Nimelt on kalas palju valku, aga vähe süsivesikuid ja rasvu. „Kalast pole võimalik ennast paksuks süüa,” kinnitab koolitaja ja soovitab õpetada kodus lapsi kala sööma juba väikesest peale.

Tuntud kalakokk Vladislav Koržets, kes osaleb avatud kalasadamate päeval koos tippkokast poja Kaareliga, ei teadnud eelmisel nädalal veel päris täpselt, millist hüva rooga seekord pakub, kuid ütles, et kindlasti on üheks selle põhitegelaseks meie superkala räim, mis on tegelikult heeringa Läänemeres elav vorm. Tema sõnul on tegu suurepärase kalaga, mida vahel alahinnatakse. Räimest on võimalik valmistada 300 kuni 400 rooga. „Ega värskelt pannil praetud räimest midagi maitsvamat ole,” lausub ta ja lisab, et ka marinaadis on nii praetud kui ka toores räim ühtviisi head. Ehkki sellist kommet nagu vanasti, kui räim oli põhiline leivakõrvane ja sahvris seisid aasta ringi tünnid soolasilguga, nüüd enam pole, on see kala eestlaste toidulaual siiani au sees.

Avatud kalasadamate päeval osalevad Harjumaa kalanduspiirkonnast Ristna, Leppneeme ja Tallinna Kalasadam; Hiiumaalt Roograhu ja Tärkma; Läänemaalt Dirhami ja Topu; Peipsist Kolkja, Räpina ja Varnja; Pärnumaalt Lindi, Võiste, Japs ja Pärnu Fishing Village Kaluriküla; Saaremaalt Nasva, Mõntu ja Ringsu (Ruhnu); Virumaalt Võsu, Toila ja Eisma ning Võrtsjärve piirkonnast Jõesuu ja Valma sadam.

Avatud kalasadamate päeva korraldavad Maaeluministeerium ja Kalanduse Teabekeskus ning seda rahastatakse Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020.