Mida uus valitsus pakub maaelule?

Peaminister Jüri Ratas riigikogu kõnepuldis. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Keskerakonna, EKRE ja Isamaa uue valitsuse tegevuskava aastaiks 2019−2023 on jõutud nii- ja naapidi lahata. Ka Maa Elu on sel teemal jõudnud juba sõna võtta. Leidsin kaks nädalat tagasi ilmunud lehes, et uue valitsuskoalitsiooni aluspõhimõtted ei paku konkreetseid tegevusi, vaid pigem sisult üsna õõnsaid ja üldsõnalisi lubadusi.

Küsimusele, kuidas neid lubadusi ellu viiakse, jätavad koalitsiooni aluspõhimõtted paraku vastamata. Rääkimata sellest, et ühegi lubaduse juurde pole lisatud, palju selle elluviimiseks tahetakse rahaliselt panustada.

Samas usun, et üsna vähesed on uue valitsusliidu aluspõhimõtteid vaevunud ise läbi lugema. Aga oma silm on ju kuningas. Sestap peamegi vajalikuks neid põhimõtteid oma lehe veergudel lähemalt tutvustada. Toome kõnealustest aluspõhimõtetest ehedal kujul ära kahe valdkonna tegevuskava. Jutt on alajaotustest, mis puudutavad kohalikku elu ja regionaalpoliitikat ning maaelu, põllumajanduse ja kalanduse arendamist. Ehk siis just need valdkonnad, mis on olnud ka Maa Elu tähelepanu keskpunktis.

Peeter Raidla

Kohalik elu ja regionaalpoliitika

Jätkame Eesti haldusjaotuse ja haldusüksuste staatuse korrastamisega.

Toetame kohalike omavalitsuste ühistegevuse võimekuse tugevdamist maakonna ulatusega ülesannete ühiseks täitmiseks ja arengu kavandamiseks.

Tagame maakoolide, lasteaedade, arstiabi, operatiivse päästeteenistuse ja politsei, kiire internetiühenduse ning teiste avalike teenuste ühtlase kättesaadavuse kogu Eestis.

Toetame kogukondliku liikumise, sh külavanemate rolli kohaliku elu kujundamisel.

Motiveerime kohalikke omavalitsusi soosima ettevõtlust.

Lihtsustame ettevõtluse edendamiseks vajaliku maa üleandmist kohalikele omavalitsustele.

Korrastame seadusandlust, et juurdepääs kinnistutele oleks tagatud.

Suurendame omavalitsuste eelarvelist iseseisvust, tõstes nende otsustusvabadust riiklike sihtotstarbeliste vahendite kasutamisel.

Anname kohalikele omavalitsustele täiendavaid ülesandeid, mida nad efektiivsemalt täita suudavad, ja kasvatame vastavalt ka tulubaasi.

Lihtsustame ettevõtluse edendamiseks vajaliku maa üleandmist kohalikele omavalitsustele.

Vaatame üle kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse.

Soodustame inimeste tagasipöördumist maapiirkondadesse.

Tõstame väikesaarte kogukondadele osutatavate esmatähtsate teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, et tagada saarte elanikele vajalikud elamistingimused.

Suurendame investeeringutoetusi ning eluasemelaenude ja ettevõtete investeeringulaenude käendamist maapiirkondades.

Viime Tallinnast igasse maakonnakeskusesse ühe riigiasutuse või riigile kuuluva ettevõtte.

Seame eesmärgiks viia nelja aastaga 1000 täiendavat töökohta Tallinnast välja.

Jätkame regionaalprogramme ja teeme Eesti maapiirkondade külapildi korda. Seejuures peame oluliseks lagunenud ja vanade hoonete korda tegemist, neile funktsiooni leidmist või lammutamist.

Maaelu, põllumajandus ja kalandus

Tagame Eesti põllumajandus- ja toidutootjatele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidus. Seisame otsetoetuste võrdsustamise eest ja maksame meie põllumeestele üleminekutoetusi ning jätkame tõuaretustoetuste maksmist.

Seisame järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil MAKi rahastamise eest.

Kindlustame Eesti isevarustatuse taseme põhitoiduainetega.

Tagame kõikide põllumajandustootjate võrdse kohtlemise olenemata nende suurusest ja eripärast. Toetame mõistlikku tasakaalu tava- ja mahetootmise vahel.

Keelustame Eestis GMO-kultuuride kasvatamise (välja arvatud labori- ja teadusuuringud).

Toetame talude, sealhulgas peretalude kui Eesti traditsiooniliste põllumajandustootmisüksuste arengut.

Jätkame noortalunike toetamist. Töötame välja täiendavad meetmed, et edendada põlvkondade vahetust, samuti talude üleandmist vanematelt järglastele.

Jätkame kodumaise mesinduse arendamist ja mesilasperede toetuse maksmist.

Toetame põllumeestele kuuluvate ühistute rajamist ja arendamist saaduste tootmiseks, ümbertöötlemiseks ja müügiks.

Tagame krediidivõimalused. Oluline on edendada põllumajandusettevõtete riskijuhtimist ja võimaldada neile arenguks vajaliku krediidi kättesaadavus.

Töötame koostöös tootjatega välja riskijuhtimise meetmed.

Leiame võimalusi reguleerida maa ja metsa müümist. Põllu- ja metsamaa müümisel ning rentimisel eelistame kohalikku tootjat.

Kaitseme väärtusliku põllumaa jätkuvat kasutamist põlluna ja vähem väärtusliku põllumaa kasutamist muu biomajanduse arendamiseks.

Kaitseme väärtusliku põllumaa jätkuvat kasutamist põlluna ja vähem väärtusliku põllumaa kasutamist muu biomajanduse arendamiseks.

Suurendame põllumajandusteaduse stabiilset rahastamist.

Tagame nõuandesüsteemi stabiilse arengu, panustades vajadusel riigieelarve vahendeid.

Edendame ausaid kauplemistavasid. Seisame tarneahela hea toimimise, ebaausate kauplemistavade tõkestamise ja toiduainete korrektse märgistamise eest.

Seame prioriteediks maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise ja LEADER-meetme tegevuste kaudu konkurentsivõimelise palgaga töökohtade loomise.

Väärtustame Eesti toidukultuuri ja piirkondade eripära.

Edendame Eesti toidu eksporti ja aitame kaasa meie toidusektori positiivse kuvandi loomisele ja tugevdamisele ning uute sihtturgude avamisele.

Toetame erinevate meetmete kaudu kodumaise kalanduse kestlikkust ja töökohtade säilitamist kalandussektoris.

Pooldame stabiilset püügiõiguste süsteemi, kvaliteetset ülevaadet kalavarude seisust ning efektiivset järelevalvet kalavarude kasutamise üle.

Toetame avamere kalakasvatuse jaoks vajalike seaduste, reeglite ning võimaluste väljatöötamist.

Soodustame kalapüügiga tegelevate ettevõtjate tegevuste mitmekesistamist, mis kindlustab kalurid aastaringse sissetulekuga.

Vaatame üle erimärgistatud kütuse kasutamisega seotud piirangud.