PRIA keskendub toetustaotluste menetlemisel pettuste avastamisele

PRIA eesmärk on maksta toetusi ainult neile, kes vastavad toetusesaajatele kehtestatud tingimustele, ja ainult nende tegevuste eest, mis on abikõlblikud. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

PRIA on viimastel aastatel oma pettustevastast süsteemi oluliselt edasi arendanud. Uus suund on kontrollida probleemseid taotlusi enne toetuse määramise otsuse tegemist senisest veelgi põhjalikumalt, et anda toetust vaid neile taotlejatele, kes vastavad ka tegelikult meetme määrustes sätestatud tingimustele ega ole ennast kunstlikult taotlejale esitatud nõuetele sobivaks tuuninud.

PRIA nõunik Rando Undrus ja PRIA kontrolliosakonna juhataja Kristi Sell kirjutavad Põllumehe Teatajas, et toetuste taotlejate seas leidub ettevõtteid ja isikuid, kes eksivad reeglite vastu teadmatusest. Kuid on ka neid, kes reegleid tahtlikult rikuvad, et toetusraha välja petta. Sisuliselt on tegemist spordimaailmas taunitud dopingujuhtumitega, kus keegi soovib ebaausate võtetega saada teiste ees eeliseid, kirjutavad .

PRIA ülesanne on taotlusi menetledes kindlaks teha, kas konkreetne ettevõte või isik toetusesaaja tingimustele vastab ning kas ta teeb toetusraha kasutades just neid tegevusi, mis on määrustega sätestatud.

PRIA eesmärk on maksta toetusi ainult neile, kes vastavad toetusesaajatele kehtestatud tingimustele, ja ainult nende tegevuste eest, mis on abikõlblikud. Nõudeid on palju, need on sageli keerulised ning eksimused võivad tulla kergesti. Probleemide vältimiseks on oluline, et toetuste taotlejad oleksid juba enne taotlema asumist teadlikud nõuetest ja toetuse saamisega kaasnevatest kohustustest ega unustaks neid ka pärast toetuse väljamaksmist.

Lisaks võib taotlejate seas olla ka ettevõtteid või isikuid, kes reegleid tahtlikult rikuvad, et toetusraha välja petta. Ettevõtjal võib tekkida soov toetusreeglitega manipuleerida, kui ta ei kuulu sihtgruppi, kellele toetus on mõeldud või kui tema äriidee ei ole kooskõlas abikõlblikkuse reeglitega.

Mis juhtub, kui taotleja eksib?

Taotlejal tuleb ka pärast toetuse määramist järgida õigusaktides sätestatud nõudeid. Taotleja jaoks võib eksimine halvemal juhul tähendada toetuse määramise otsuse tühistamist või toetusraha tagasinõudmist. Võib juhtuda, et toetusraha kasutades valmib objekt või tehakse tegevus, mis ei vasta toetusreeglitele, kuigi majanduslikus mõttes on tegemist toimiva asjaga.

Näiteks kui Kolumbus oleks küsinud toetust India avastamiseks ja oleks avastusreisi käigus jõudnud hoopis Ameerikasse, siis oleks tal tulnud toetusraha tagasi maksta, kuna India jäi avastamata. Ehk siis toetusraha abil tehtud tegevused peavad alati olema need, milleks toetus määrati.

Mis on rikkumine?

Rikkumine on igasugune õigusaktides kehtestatud reeglite täitmata jätmine. Ei ole vahet, kas reeglid jäeti täitmata teadmatusest või tehti seda tahtlikult. Samuti ei tarvitse rikkumine tähendada üksnes tegevust, vaid rikkumiseks võib olla ka tegevusetus. Näiteks kui toetuste abil rahastati loomapidamishoone ehitust ja ehitatud hoone seisab viieaastase järelevalveperioodi ajal tühjana, siis nõutakse toetus tagasi, sest hoone ei ole sihipärases kasutuses. Rikkumised võivad olla nii enne kui ka pärast makset toime pandud reeglite eiramised.

Kui kontrolli käigus tehakse kindlaks, et rikkumine on toime pandud tahtlikult, on tegemist pettusega, millele võivad lisaks toetusest ilmajäämisele järgneda halduskaristused ja isegi kriminaalmenetlus. Tahtlusele viitab see, kui toetuse saamiseks on tingimused täidetud kunstlikult. Formaalselt on kõik pettusejuhtumid pigem juriidiliselt korrektsed ehk nn JOKK, stiilis „paber kannatab kõike”, kuid sisulisi puudusi ja tegelikke kavatsusi püütakse loomulikult varjata. Varjatud eesmärgid või ka valeandmete esitamine võivad ilmneda ja saada tõestatud hilisemates menetlusfaasides.

RIA on viimasel ajal avastanud juhtumeid, kus ühe kinnistu või investeeringuobjektiga seoses on toetuste saamiseks loodud uusi juriidilisi isikuid.

Eesmärk on toetust saada rohkem, kui ühele juriidilisele isikule kehtestatud piirmäär võimaldaks ja katta objekti suurem investeeringuvajadus toetuste abil. Nii ongi tekkinud soov investeeringuobjekt õigusvastaselt tükeldada, et luua igale osale taotlemiseks eraldi uus n-ö juriidiline keha. Selline tegevus viitab lubamatule kunstlike tingimuste loomisele toetuse saamise eesmärgil. Sellised juhtumid satuvad põhjalikumasse kontrolli. Lisaks investeeringumeetmetele on kunstlikke jagamisi tulnud ette ka otsetoetuste valdkonnas piirmääradest või nõuetest kõrvale hiilimiseks või ka tekkinud võlgadest või mitmeaastastest kohustustest hoidumiseks. PRIA on kokku puutunud nii loomakarjade kui ka põldude kunstliku tükeldamise ja/või jagamisega erinevate seotud isikute vahel, kes on soovinud sel moel saavutada lubamatuid eeliseid toetuste saamiseks. See sarnaneb spordimaailmas taunitud dopingujuhtumitega, kus mõni võistleja soovib ebaausate võtetega saada teiste ees eeliseid.

PRIA ülesanne on korrektsete taotluste hulgast üles leida näiliselt korrektsed ehk nn JOKK taotlused ja neid mitte rahastada. Selleks kasutatakse riskianalüüsi. Menetlejad on teadlikud iga üksiku taotlusega seotud riskidest ning kokku on lepitud erinevad kontrollivõimalused. Keerukamad probleemid, mida ei ole võimalik taotluste analüüsiks ette nähtud aja jooksul lahendada, suunatakse täiendavasse kontrolli ning nende suhtes viib PRIA kontrolliosakond läbi haldusuurimise.

Enamasti on pettuse kahtlus seotud rohkem kui ühe taotleja ja taotlusega. Keskmiselt on ühe haldusuurimise juhtumiga seotud neli-viis taotlejat, mis on ühe isiku või isikute grupi kontrolli all ning ühe juhtumiga on seotud umbes kaheksa kuni kümme taotlust.

Juhul kui PRIA menetleja puutub oma töös kokku taotlusega, mis on pettuse kahtluse tunnustega, siis suunatakse selline taotlus haldusuurimisse.

Erinevate petuskeemide avastamisel on PRIA teejuhiks inspektorite nutikus ja avar silmaring. Oma kogemuse põhjal oskavad inspektorid ülalkirjeldatud skeeme ära tunda, samuti on väga tänuväärsed ka PRIA-le antud vihjed.

Kolm rikkumist elust enesest

Näide 1

Osaühing taotles maaelu mitmekesistamise meetmest toetust hotelli seminariruumi ja saunahoone ehitamiseks. Meetme määruses on nõue, et toetuse saaja peab investeeringuobjekti viie aasta jooksul sihipäraselt kasutama. Selliselt sõnastatuna välistab meetme määrus võimaluse, et toetusesaaja annab investeeringuobjekti teisele ettevõttele või isikule rendile. Järelkontrollis tuli aga välja, et hotell koos toetuse abil rajatud seminariruumi ja saunaga oli antud rendile. Oma seletuses põhjendas toetusesaaja, et ei jõua enam hotelli pidada ja seepärast rentis hotelli välja. Välja rentimine aga ei ole meetme määruses lubatud ja tegemist oli rikkumisega. Kuna hoone oli välja renditud 22 kuud, siis tegi PRIA osalise tagasinõude otsuse, võttes arvesse väljarentimise kestust.

Näide 2

Kolm koos tegutsevatele äripartnerile kuuluvat ettevõtet OÜ X, OÜ Y ja OÜ Z esitasid kolm eraldi taotlust toetuse saamiseks sealautade rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks. Meetme määruses on nõue, et taotlejal peab olema taotlemisele eelneval majandusaastal vähemalt 50% müügitulust saadud omatoodetud põllumajandussaadustest. Kolme ettevõtte kasutuses ei olnud ei põllumajandusmasinaid ega ka maad. Samuti puudusid neil tootmiskulud. Väidetavalt oli silo toodetud seadmeid müüva ettevõtte promomasinatega ning kasutatud oli põhiliselt hoopis neljanda ettevõtte, OÜ K, maid.

Kõiki asjaolusid hinnates jõudis PRIA järeldusele, et ettevõtted olid toetuse saamiseks vajaliku müügitulu tekitanud kunstlikult. Toetus jäeti täielikult välja maksmata. Määruses sätestatud nõudeid oli tahtlikult eiratud ja tegemist oli pettusega.

Näide 3

Osaühing taotles 2018. aastal mahetoetust 100 hektarile erinevatele põllukultuuridele, sh 8-hektarilisele põldoa põllule. Taotleja ettevõttes tehti 26. 08. 2018 kohapealne kontroll. Põldoa puhul leiti eest põld, millest ainult 7 hektarile oli külvatud põlduba. Ülejäänud osale ei olnud põlduba külvatud ning kohapealses kontrollis märgiti varasema aasta järgi kultuuriks püsirohumaa pinnaga 1 ha. Seega taotlusele märgitud põllu pindala oli küll õige, kuid erinevus oli põllul kasvatatavas kultuuris. Mahetoetust põldoa eest maksti ainult tuvastatud pinna ulatuses ehk 7 hektarile.

Kuna taotlejal tuvastati põldoa põldu kontrollides ühe hektari suurune rohumaa, mida peab vähemalt kord aastas niitma või karjatama, siis kontrolliti kohapeal, kas see nõue on täidetud või mitte. Kohapealse vaatluse ning põlluraamatu põhjal tuvastati, et rohumaa on niitmata ja karjatamata. Kuna rohumaa oli nõuetekohaselt hooldamata, siis ei määratud sellele pinnale ka ühtset pindalatoetust. Mõlemat toetust maksti 99 ha eest.