Projekt õpetas sõnnikut keskkonnasõbralikult kasutama

maaelu.postimees.ee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Täna, 24. aprillil toimub Tartus Eesti Maaülikoolis rahvusvaheline konverents „Agroforum Mare Balticum“, mille ajal korraldab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda põllumeestele orgaanilise väetise keskkonnasõbralikku majandamist käsitleva GreenAgri projekti lõpukonverentsi.

GreenAgri programm algatati Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Läti Põllumeeste Parlamendi poolt 2015. aastal keskkonnasõbralike tehnoloogiate ja praktikate tutvustamiseks ning orgaaniliste väetiste parema kasutamise eelduste loomiseks.

„Sõnnik ei ole ainult loomakasvatuse jääkprodukt, vaid ka väärtuslik kõrvalsaadus. Põllumajandustootjad vajavad oskusteavet sõnniku kasutamise kohta põldude ja rohumaade väetamisel. Eesmärgiks on vähendada toitainete lekke võimalust eekogudesse, säilitades samal ajal põldude saagikuse ning vältides tootmiskulude kasvu,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus pressiteate vahendusel.

Põllumajandustootjad vajavad oskusteavet sõnniku kasutamise kohta põldude ja rohumaade väetamisel. Eesmärgiks on vähendada toitainete lekke võimalust eekogudesse, säilitades samal ajal põldude saagikuse ning vältides tootmiskulude kasvu.

Koja keskkonnavaldkonna juht Ann Riisenberg lisas, et põllumajandustootmine on tihedalt seotud loodusressursside kasutamisega, samuti mõjutab ümbritsev keskkond otseselt põllumeeste töö tulemusi.

“Põllumajanduse vaatepunktist on keskkonna säästmisel kolm peamist küsimust: kuidas toota nii, et hoida puhast vett, õhku, mulla viljakust ja elurikkust. Keskkonda säästvate väetamise, sõnnikulaotamise ja taimekaitse tehnoloogiate ning töövõtete kasutamine on olulised nii keskkonnahoiu ja veekaitse kui ettevõtete majandusliku tulemuslikkuse seisukohalt,“ selgitas Riisenberg.

Projekti raames toimusid koolitused konsulentidele ja põllumeestele, terve rida õppereise Lätis, Eestis, Taanis ja Soomes, et tutvuda vedel- ja tahesõnniku käitlemise tehnoloogiate ning nõuetega, viis demopäeva nii Eestis kui Lätis, kus tutvustati uusimaid sõnnikulaotamise tehnoloogiaid.

Korraldati ka arvukalt ümarlaudu, kus koostöös teadusasutuste, põllumajandustootjate organisatsioonide ning riigiasutustega arutati erinevaid põllumajanduse ja keskkonnaga seotud teemasid. Kokku osales projekti tegevustes ligi 500 põllumajandusettevõtet Eestist ja Lätist.

  • GreenAgri pilootprogrammis osalenud ettevõtted said väärtuslikke nõuandeid professionaalsetelt keskkonna- ja põllumajandusekspertidelt keskkonnaküsimuste lahendamiseks ja veeseaduse nõuete täitmiseks.
  • Projekti partnerid viisid läbi ka mitu uuringut – sõnnikulaotamise tehnoloogiate kaardistamiseks ning seadusandlike regulatsioonide majanduslike mõjude hindamiseks Eestis ja Lätis.
  • Projekti käigus viidi läbi pilootprogramm, milles osales nii Eestist kui Lätist 11 põllumajandusettevõtet, kes viisid ellu erinevaid uuenduslikke tegevusi toitainete lekke vähendamiseks põldudelt ning farmidest. Peagi valmib pilootprogrammi aruanne.
  • Projekti “GreenAgri” elluviimist toetas Kesk-Läänemere Programm 2014-2020.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles