Konverentsil arutletakse, kuidas kasutada sõnnikut targalt ja säästvalt

maaelu.postimees.ee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Silotegu.
Silotegu. Foto: Meelis Meilbaum

Kolmapäeval, 24. aprillil algab Euroopa üks juhtivaid maaelukonverentse „Agroforum Mare Balticum“. Kahepäevasel kokkusaamisel on teadlaste, poliitikute ja Euroopa Komisjoni vaatluse all agroökoloogia jätkusuutliku toidutootmise alustalana.

Põllumajandusfoorumi peakorraldaja Elis Vollmeri sõnul on selge, et maailm otsib uut paradigmat, mida globaalselt rakendada, kuna suurtootmisel on omad probleemid, nagu kemikaalid ja kunstväetised, mahetootmisega ei ole aga võimalik maailma ära toita.

„Agroökoloogia käsitus püüab kaugeneda lähenemistest, mis lähtuvad vaid kitsast majanduslikust tasuvusest, püüdes arvesse võtta ka sotsiaalset, kultuurilist, tervise-, juhtimise, poliitika ja koostöö aspekti,“ rääkis Vollmer.

Eraldi sessioon keskendub sõnniku kasutamisele targalt ja säästvalt. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Läti Farmerite Parlamendi poolt algatatud projekt GreenAgri pilootprogrammi kaasatud eksperdi Karin Kaueri sõnul uuriti selleks Eesti ja Läti põllumajandusettevõtjaid.

Ettevõtjate aitamiseks rakendasime töös võtteid, mida nad polnud varem kasutatud.

„Peamised küsimused, mille lahendamist oodatakse, on seotud vedelsõnniku efektiivsuse suurendamisega ja toitainete leostumisriski vähendamisega sõnnikulaotamisel nii, et samal ajal säiliks põldude saagikus ning ei kasvaks tootmiskulud,” rääkis ta.

„Ettevõtjate aitamiseks rakendasime töös võtteid, mida nad polnud varem kasutatud. Näiteks väetasime ühe põllu piires erineva väetusnormiga, laotasime niitmisjärgselt rohumaale vedelsõnnikut ettevõttes, kus oli seda välditud kartuses halvendada silokvaliteeti, kasutasime uusi laotamistehnoloogiaid ja lisasime aunastatud sõnnikuhunnikuse komposteerimist kiirendavad preparaati,“ kirjeldas Kauer.

Lisaks selgitati tuginedes dreenivee-, mulla- ja sõnnikuproovide keemilistele analüüsitulemustele välja vastava tegevuse mõju keskkonnale. Kaueri sõnul peaks selliste sõnnikukäitlusviiside edasine rakendamine vähendama toitainete leostumist sõnniku hoidmisest ja laotamisest, mille tulemusel väheneb ka pinnase ja põhjavee toitainete koormus.

Ühtlasi on seitsmendat korda peetava konverentsi ambitsioon olla regionaalne sild Euroopa Liidu kirdenurga ja selle naabruspiirkonna vahel.

„Mul on hea meel, et oleme leidnud sobiva formaadi ida ja lääne vahelise dialoogi pidamiseks,“ ütles maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann, kelle sõnul otsitakse konverentsile alati võimalikult aktuaalset teemat. „Loodame foorumi käigus jõuda sarnastele arusaamadele osalejate vahel nii agroökoloogia olemuse kui ka tuleviku potentsiaali osas,” lisas Tiidemann.

"Agroforum Mare Balticum" toimub 24.–25. aprillil Tartus, Eesti Maaülikooli peahoone aulas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles