Kahjurid ja haigustekitajad ärkavad talveunest

Jahukaste on paljudel taimeliikidel esinev seenhaigus, mis jätab mulje, nagu oleks lehtedele jahu raputatud. Foto: 3 × Liisi Kont

Soojad päikesekiired on juba elule äratanud esimesed õitsejad ja aednikud ei jõua ära oodata, millal korralikult käed mullaseks saab teha. Plaane on talve jooksul kogunenud nii palju, et ei tea, kust otsast nende täitmist alustada.

Ununenud on kõik see, mis eelmisel suvel meele mõruks või lausa mustaks tegi – ootamatu kevadine öökülm, õunakoide rünnak õunapuudele, liigse kuivuse tõttu saamata jäänud köögiviljasaak või mõne muu kahjustaja tõttu väljaläinud taim.

Paraku ootab taassünd ka haigustekitajaid ja kahjureid, kes kõik mulla sees või taimejäänustel pikisilmi uut hooaega ootavad. Kõik kahjustajad on halvad ainult meie, inimeste silmis. Looduses on putukad, lestad, nematoodid, tuhatjalgsed ja taimehaigusi tekitavad organismid lagundajatena ülitähtsad, ilma nendeta ei tekiks uusi taimi ja lõppkokkuvõttes poleks inimesigi.

Proovime leida kuldse kesktee ja kõik koos ühte aeda ära mahtuda. Säilitame loodusliku tasakaalu, kuid teeme kõik selleks, et pühapäeva hommikul oleks pannkookidele oma aia maasikatest tehtud moosi panna.

Liimivööd välja

Kui sügisel jäid puudealused riisumata, on praegu selle töö tegemiseks tagumine aeg. Õnneks on kevadega nii, et kuna tung aiatööde järele on meeletult suur, tundub riisuminegi põnev töö, mida laupäeva hommikul ette võtta. Taimelehtede ja -jäänuste varjus puhkavad haigustekitajad. Neid kokku riisudes ja põletades vähendame kahjustajate hulka aias.

Viljapuude tüvede ümber võib juba praegu kinnitada liimivööd, mis takistavad mullast väljatulevate kahjustajate liikumist okstele ja sealt edasi peagi pungadest puhkevatele lehtedele. Liimivöö hoiab kinni ka sipelgaid, kes on lehetäide koostööpartnerid.

Sügisel olnuks mõistlik lõigata sõstrapõõsaid, eemaldada sealt kõik haigustunnustega oksad. Ka kevadel võib marjapõõsaid lõigata, kuid sõstrad alustavad kasvu suhteliselt vara. Kui taimel on juba mahlad liikuma hakanud ja me teda siis segama lähme, võib ta natuke solvuda. Varakevadise viljapuulõikuse eesmärk on lisaks võra harvendamisele ka haigestunud okste väljalõikamine, nii hoiame jällegi haigustekitajad kontrolli all.

Üldiselt tuleks tunda oma aias kasvavate kultuuride peamisi kahjustajaid ja nende elulaadi. Ainult nii saame olla kahjustajatest ühe sammu ees.

Õunamähkurile püünis

Kevadel, kui pungad puhkevad, saavad esimesena alustada need kahjurid ja haigused, kes on spetsialiseerunud lehtedele. Õunapuudel tuleb olla valmis ka õiekahjustajatega võitlemiseks. Õunapuu-õielõikaja tõrjeks on mõistlik okstele riputada feromoonpüünised. Õunamähkur hakkab lendama paar nädalat pärast õitsemist, kuid teda võib kohata juba õitsemisaja alguses.

Nii õunamähkuri, võrgendikoi kui ka ploomimähkuri püüdmiseks saab aianduskeskustest feromoonpüüniseid soetada. Mitmete viljapuude seenhaiguste, näiteks kärntõve vastu on käsimüügis SCORE 250 EC. Samuti on köögivilja-, marja- ja puuviljaaias abi bordoosegust, sedagi saab aianduskauplusest.

Keemilisi preparaate kasutades tuleb pakendilt väga täpselt lugeda, millal on õige aeg pritsimisega alustada. Sügisel munetud lehetäimunadest hakkavad vastsed kooruma pungade puhkemise ajal. Kahe–kolme nädala pärast on nad juba suutelised järglasi andma. Lehetäisid saab taimedelt tugeva veejoaga maha pesta või kasutada taimekaitsevahendeid. Näiteks neemipuu õlist valmistatud NeemAzaal T/S on vabalt kättesaadav igale aiapidajale. Aianduskauplusest on võimalik soetada mõningaid keemilisi taimekaitsevahendeid, näiteks Mavrik 2F.

Taimsetest vahenditest on suurepärane abimees nõgeseleotis, mis lisaks kahjurite tõrjele rikastab mulda toitainetega. Abi võib saada ka põldosja, paiselehe, hariliku raudrohu või küüslaugu leotist kasutades. Viimane neist aitab tõrjuda ka maasika õielõikajat, kelle tegevuse tulemusel süüakse maasikaõied seest tühjaks. Kahjustatud õitest vilju ei arene.

Lehetäisid tõrjudes tuleb meeles pidada, et taimekaitsevahend, olgu keemiline või looduslik, peab jõudma lehtede alumiste külgedeni, kus kahjustajad tegutsevad.

Looduses on putukad, lestad, nematoodid, tuhatjalgsed ja taimehaigusi tekitavad organismid lagundajatena ülitähtsad, ilma nendeta ei tekiks uusi taimi ja lõppkokkuvõttes poleks inimesigi.

Sõstra-marjavaablane, kelle lemmiktoit on sõstra seemned, tungib marja sisse, muutes selle ebanormaalselt suureks. Inimesele võib tunduda suurenenud mari väga ahvatlev suutäis, kuid tegelikult ei maitse sõstra-marjavaablase vastne kuigi hästi. Märgates sõstral väikest auku, annab see kinnitust, et keegi on meist maiustamisel ette jõudnud.

Sõstra-marjavaablane hakkab lendama siis, kui sõstrad on täisõites. Nähes liiga vara värvuvaid vilju, tuleb need põõsalt eemaldada ja hävitada. Viljad peab eemaldama enne, kui ebaröövikud nendest väljuvad, seega umbes kaks nädalat pärast õitsemise lõppu. Talvituma lähevad nad põõsastealusesse pinnasesse, seetõttu tuleb sügisel juuri vigastamata mulda kobestada. Insektitsiidid tuleb kahjuri massilisel esinemisel kasutusele võtta kohe pärast õitsemist.

Haiguskindlad sordid

Kevadel algab istutushooaeg. Koduaeda sorte valides tuleb natuke eeltööd teha. Esiteks jäävad nii loodetavasti tegemata spontaansed ostud, teiseks saame aeda tuua sordid, mis juba iseenesest mõne haiguse suhtes vastupidavad on.

Karusmarjadel tuleks näiteks valida jahukastekindel sort, sedasi viime taimekaitsetööde vajaduse miinimumini. Sordid ‘Invicta’, ‘Smena’, ‘Polli Esmik’ või ‘Leba Valitu’ võiksid ühe karusmarjasõbra aias kindlasti kasvada.

Sõstra pahklesta suhtes on kindlad sordid näiteks ‘Varmas’, ‘Zagadka’, ‘Titania’ ja ‘Elo’. Alati oskavad ka istikukasvatajad nõu anda ja ühe või teise sordi eripäradest rääkida.

Kevadine taimekaitse aias põhineb suuresti vaatlusel ja tähelepanelikkusel. Kui lehtedel on märgata esimesi kahjustuskohti ja haigestunud lehti on vähe, aitab nende eemaldamine ja põletamine. Sõstra pahklestad on kahjurid, kes elutsevad sõstrapungade sees. Kevadel, kui pungad puhkevad, jäävad kahjustunud pungad suletuks. Need küll paisuvad ja on ebanormaalselt suured, kuid kasvama ei lähe. Taolised pungad tuleks põõsa küljest välja noppida ja põletada, massilise kahjustuse korral terve oks välja lõigata ja põletada. Väga tugevalt kahjustunud marjapõõsad tuleb aga välja juurida ja hävitada ning noored põõsad uuele kasvukohale istutada.

Haiguste ja kahjurite levikut mõjutab see, kui edukalt on suudetud talv üle elada. Järgmine oluline tegur on ilm – sellega on alatihti sekeldusi. Seetõttu on iga algav hooaeg omanäoline. Eelmisel aastal laastavat kahju teinud õunakoi ehk pihlakakoi ei pruugi sellel aastal üldse nii agressiivne olla. Aiapidaja peab valmis olema kiiresti reageerima ja tundma hästi oma vastaseid, et nende mahasurumiseks õiged vahendid valida.

Jahukaste on paljudel taimeliikidel esinev seenhaigus, mis jätab mulje, nagu oleks lehtedele jahu raputatud. Foto: 3 × Liisi Kont