Mõnele hiirele meeldivad harvesterid

Leethiir – üks nendest, kes kergesti võib masina vastu huvi tundma hakata.

FOTO: Viio Aitsam

Pahandust teevad närilised nii närimise kui ka sirtsutamisega.

Raplamaa metsamees Arvo Treimaa, kes töötab masinatega oma metsas ja teenustöö korras ka teiste metsades, rääkis, kuidas hiir tuli traktori metsas seismise ajal kabiini ja seadis ennast sinna elama.

„Eks ta selle peale tuli, et leidis midagi söödavat – kui olen masinas oma võileibasid söönud, pudeneb vahel midagi maha.”

Ainsastki hiirest võib saada tõeline nuhtlus. „Masina töötamise ajal on ta kusagil varjus, aga pärast tegutseb. Sellest, et ta leiab endale mingit toitu, pole mul kahju, aga ta ju mitte ainult ei söö, vaid teeb sinna ka oma väljaheited. Midagi väga hullu pole õnneks juhtunud, kuid haiseb ju.”

Arvo Treimaa ütles, et üleüldse on tal hiirtega masinas olnud kokkupuudet mitu korda, aga tolle ühe puhul, kes traktori päriselt hõivas, ei aidanudki lõpuks muud, kui tuli lõks üles panna ja elukas kinni püüda.

Iga jupp hamba alla ei kõlba

Masinad ja linnupesad

Masinameestega rääkides hargnes hiirejuttude kõrvale ka linnujutt. „Kui pesitsusajal masin metsas katki läheb ja seisma jääb, tehakse kibekähku sellele mõni pesa peale,” rääkis näiteks Peeter Lips.
Arvo Treimaa jutustas oma igakevadisest võidujooksust linavästrikuga. Tal on üks vana Belarus-traktor, mida pidevalt ei kasuta. „Linavästrik tahab pesa teha mootori peale. Pean jätma kapoti lahti, et tal seda huvi ei tekiks, aga mõnikord unustan ära ja siis ta jõuab minust ette. Minul on masinat vaja ja olen sunnitud ta valmis tehtud pesa ära lõhkuma. Kui jälle Belarusi seisma jätan, võib kiirelt uus pesa tekkida. Seda on juhtunud järjest mitu korda ja ma tõesti imestan ta järjekindlust.”

Kui teiste masinameestega samal teemal rääkisin, laienes jutt metsamasinatelt mootorsaagide ja sõiduautodeni. Mitu meest on märganud, et närilistele meeldib eriliselt mootorsae bensiini pealepumpamise pumba pea. ASi Lemeks Põlva juhataja Ahto Kruusimaa, kes mainis, et ega hiired tühja koha peale ei tule, vaid ikka sinna, kus toidujäätmeid leidub, tõi selle näiteks oma kogemuse sõiduautoga. „Käisin autoga koeratoitu toomas ja see meelitas hiired sisse. Järgmisena avastasin, et käigukasti nahk­osa oli läbi näritud.” Kui masinas minnakse juhtmete isolatsiooni kallale, võib kahju kujuneda suureks – võivad tekkida lühised või isegi põlengud.

Arvo Treimaa meenutas, kuidas ta tuttava saemehe naise autol garaažis seistes tekkis kütuseleke – rott oli auto alla pesa teinud ja masina põhja augud sisse närinud.

„Minul näris hiir metsa­traktori kuuest juhtkangist ühe pea ära. Just ühe ja teisi ei tahtnud. Mõtlesin välja, mispärast – just sellel kangil on mul tööd tehes see sõrm, millega ma süües võileiba hoian,” rääkis Arvo Treimaa. „Äkki mootorsae pumba pea meeldib neile ka just seepärast, et inimese käelt on mingi huvipakkuv lõhn sinna külge jäänud.”

Luua kooli metsamasinate instruktor-õpetaja Peeter Lips, kes kursis ka masinate remondi poolega, ütles omalt poolt, et ka juhtmeid ei näri hiired valimatult – eriliselt maitsevad neile just ühed teatud konkreetsed, n-ö topeltisolatsiooniga juhtmed.

Otseseoseks pole andmeid, aga internetist leiab teateid, et närilistele maitseb juhtmeisolatsioonimaterjal, mille tootmiseks on kasutatud sojauba. See kulude kokkuhoiuks ja looduse säästmise nimel välja mõeldud komponent on mujal maailmas tekitanud nii palju hiirekahjustusprobleeme, et mõned masinatootjad on hakanud eelistama juhtmeid, mille isolatsioonimaterjalis on lisaks sojale kasutatud kibedaid-vürtsikaid aineid, et hiiri-rotte tõrjuda.

Enamasti pigem lõbusad seigad

Metsamasinatele närilised Eestis väga suurt probleemi ei tähenda. „Eks nad ikka otsi endale kohta ja mõni masinajuht vahel räägib nendest, aga mitte kui suurest probleemist, vaid need on pigem sellised lõbusad seigad,” märkis oma kogemuse põhjal Karo Metsa juhatuse liige Runo Ruubel. „Kui masin enamiku ajast kahes vahetuses töötab ja kabiinil on uksed kinni, ei juhtu midagi.”

Peeter Lips rõhutas, et närilised tulevad masinasse, kui kabiin ei ole küllalt puhas. „Mõnikord võib masinajuht hiire ka ise sinna kaasa viia,” ütles Peeter Lips. „Ööbitakse soojakus ja toit võetakse kotiga kabiini, aga hiir võib selleks ajaks juba kotis olla.”

Remonditöökojas on ta sõnul aeg-ajalt tulnud metsamasinates mõni osa välja vahetada just hiirte pärast. Peale selle, et näritakse läbi juhtmete isolatsioonimaterjali, võib hiirte sirtsutamine rikkuda masina elektriplokke.

Tõenäolised patustajad

Eestis on ainuüksi hiirlasi seitse liiki, peale selle hamsterlased (nende seast on näiteks leethiir ja uruhiired), karihiirlased jt. Metsamasinatesse kogu see vägi ei tüki kasvõi juba sellepärast, et kõik nad ei ela metsas. „Kõige tõenäolisemad masinatesse sattujad on kaelushiired ja leethiired. Mõlemad on küllalt head ronijad ja toidueelistused on neil samuti suhteliselt sarnased,” ütles keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna juhtivspetsialist Uudo Timm.

Närimise põhjus võib Timmi sõnul olla nii see, et isolatsioonimaterjal neile millegipärast maitseb, kui ka see, et näritud isolatsiooni loodetakse kasutada pesamaterjaliks. Viimasel juhul pole maitse nii tähtis.

Uudo Timm lisas veel, et sirtsutamine tekitab probleeme ka autoomanikele. „Kusi kui soolalahus on hea elektrolüüt. Mikroskeemides võib see tõsiseid lühiseid tekitada ja kogu masina aju sassi lüüa.”

Kas kindlustus korvab?

Veidi oli masinate ja näriliste suhetest rääkides juttu sellest, et praegu saavad juhid metsamasinaid kaitsta ja suurt probleemi pole, kuid Euroopa poolt on pikapeale lähenemas võimalikke lisaohtusid. Keegi ei tea, mis juhtub, kui Eestissegi peaks ilmuma näiteks võõrliik, uudishimulik ja osav kõigesööja pesukaru, kes hoogsalt oma areaali laiendab ja on üle Poola jõudnud juba Leetu. Eesti Jahimeeste Seltsi andmeil kütiti Saksamaal viimasel jahihooajal tervelt 70 000 pesukaru, kuna loom on kujunenud tõeliseks nuhtluseks.

Kas praegu kindlustusfirmad korvavad metsamasinatele tekitatud nn hiirekahjusid? Päris uuringut selle kohta ei teinud. ERGO transpordikahjude osakonna juht Raido Orulaid ütles oma kindlustusfirma kohta, et ERGO praktikas pole seni närilistega seotud juhtumeid metsamasinatega olnud, küll aga on tulnud ette sõiduautode närilistega seotud kaskokindlustusjuhtumeid.

„Kindlasti ei ole tegu väga levinud juhtumitega,” rääkis Raido Orulaid. „Tavaliselt teevad hiired või rotid liiga just pikemalt seisma jäänud sõidukitele. Näiteks on nad teinud pesa salongifiltrisse või läbi närinud istmekatted. Need kahjud on ERGO hüvitanud.”

Populaarne

Tagasi üles