Väikelinna klubi on püsinud 25 aastat

Peod väikelinna klubis suurlinna omadest väga ei erine. Üks peamine erinevus on diskori mängitud lugude valik. Foto: Marko Söönurm

Hiljuti tähistas Otepääl asuv Comeback veerandsaja tegutsemisaasta täitumist, olles seega Eesti üks esimesi ööklubisid. Mis on aidanud väikelinnas asuval klubil ellu jääda?

Talvepealinna ööelukeskus avas uksed 11. märtsil 1994. Tollal oli tegu üsna erakordse sündmusega – mitu aastat jutti sõideti bussidega kohale ka suisa Saaremaalt, et ööelust ja -melust osa saada.

„25 aastat ühe ettevõtte jaoks on Eesti kontekstis väga pikk aeg. Ühes väikelinnas asuvas ööklubil on aidanud ellu jääda eelkõige perekondlik ettevõtmine ja elustiil,” ütleb klubi juhataja Siim Kalda. „Meil ei ole kunagi olnud võimalust palgata eraldi turundusjuhti, programmijuhti, kaubavarustajaid või teisi sarnaste ülesannetega inimesi. Palju asju teeme iga päev ise ära, alustades näiteks juhtimisotsustest kuni plakatite jaotamiseni välja.”

Kalda sõnul on võtmeküsimus õigete inimeste leidmine, kes igal õhtul aitavad külalisi võõrustada. Need on baarmenid, baariabid, diskorid, turvamehed, garderoobihoidjad ja piletimüüjad. „Meil on töötajaid, kellega koos oleme töötanud 20 ja enam aastat,” märgib Kalda. „Ruumide puhastuse eest vastutav inimene on meiega seda teekonda käinud algusest peale, kuni praeguseni, mil ta hakkab väljateenitud pensioni nautima.”

Kalda lisab, et aastatepikkune kogemus aitab teha õigeid otsuseid ning tarvilikul hetkel kulusid analüüsida ja kokku hoida. Samuti ei saa tegutseda ilma toredate klientideta. „Kohalikud külalised lähipiirkonnast on alati mänginud tähtsat rolli, samasuguse panuse on andnud hooajal Otepääd külastavad turistid. Kõik need lülid on taganud selle, et üks väikelinna ööklubi on suutnud tegutseda Eesti vabariigi algusaastatest alates,” räägib Kalda.

Maast madalast ööklubiga seotud

Siim Kalda oli toona, kui ööklubi uksed avas, just saanud kaheksaseks ja käis esimeses klassis. Kogu teadliku elu on ta selle majaga iga päev seotud olnud ja siin paljusid ameteid pidanud.

Näiteks päris noorena oli ta katlakütja. „Mäletan, et puuhalgudega köetav katel oli nii suur, et sain sinna ilma takistuseta sisse ronida. Samuti kuuluvad sellesse aega kojamehe- ja muud heakorratööd. Veel olen kaasa löönud remonditegemisel,” loetleb ta. Täisealiseks saades töötas ta garderoobihoidja ja turvamehena. „Viimane amet oli üks meeldejäävamaid ning on kõige rohkem õpetanud tundma elu, inimesi ja nendega suhtlemist igasugustes situatsioonides.”

Aastate möödudes puutus ta kokku ka teiste ametitega ja soovis ise järjest enam vastutust võtta. „Tahtsin enda ideid ja mõtteid rakendada, see viis ühel hetkel selleni, et kogu vastutus ööklubi toimimise eest lasus minu õlgadel. See polnud nii, et ühel hommikul ärkasin ja minust oli saanud juht. See on olnud järkjärguline protsess, mida mõjutas minu tahe ja vanemate valmisolek asju üle anda.”

Kuidas ööklubi nimeks sai just Comeback, on omaette lugu. Esimestel aastatel oli klubi nimi Nightclub, mis inglise keeles ju tähendabki ööklubi. Kalda meenutab, et tegemist oli Eestis võrdlemisi uudse nähtusega ja avamise ajal polnud teada, kui palju selliseid asutusi Eestis üldse tekib.

Aja jooksul aga avati Eesti eri paigus palju ööklubisid, Otepäälgi on olnud mitu öölokaali. Need kõik olid nightclub’id ja eristumiseks tuli välja mõelda muu nimi. „1998. aastal ehitati ööklubi suuremaks ja otsustati panna täpsustav nimi – Comeback. Nimi ja klubi ise on algusest peale külastajat ikka ja jälle tagasi kutsunud,” ütleb ettevõtja.

Päeval kino, pärast pidu

Mille poolest erinevad peod väikelinna ja suurlinna ööklubis? „Peod meie klubis suurlinna omadest väga ei erine. Peamine erinevus on diskori mängitud lugude valik. Õhtu jooksul on lugude ja stiilide valik laiem, kindlasti kuuleb selliseid peolugusid, mida suurlinna klubides ei mängita,” räägib Siim Kalda.

Kui mujal saabuvad pidulised peamiselt pärast keskööd, siis Comebackis on tavaliselt südaööks pidu juba täies hoos. Kalda sõnul on neil ainuke ööklubi, kus eranditult kõik bändid alustavad etteastet hiljemalt keskööl. „See toimib hästi ja tean, et ka bändidel on selle üle hea meel, sest pidutsejad on sel ajal veel suhteliselt kained ja oskavad nende loomingut paremini hinnata,” lausub ta. „Poolnaljatades öeldes, pärast kella kolme pole enam suurt vahet, milliseid lugusid mängitakse – peaasi et oleks tempokas, kõvasti ja kestaks varahommikuni välja.”

Klubi juhataja meelest tänapäeva ööelu 25 aasta tagusega ülearu ei sarnane. „90ndate keskel oli klubi avatud kõik ööd nädalas ja uksed avati juba kell 20. Klubis sai lisaks tantsule ja napsule näiteks mängida hasartmänge ja piljardit. Südaöö paiku hakati juba õhtut kokku võtma,” meenutab ta. „Tänapäeval on klubi avatud paar korda nädalas, reeglina nädalavahetusel. Külastajad saabuvad meelt lahutama südaööks ja pidu kestab hommikuni välja.”

Ööklubi on ehitatud endise Otepää kinomaja ruumidesse. Klubi esimestel aastatel näidati päeval filme ja peoks läks pimeda saabudes.

Rääkides, milline tulevik Comebacki ootab, tõdeb Kalda esmalt, et on olnud kergemaid ja raskemaid aegu. „Loodan, et aastate pärast on põhjust tähistada saabuvaid juubeleid, miks mitte jõuda 50 aasta täitumiseni. Lähiaastail ootavad klubi ees värskendused, võimalik, et ükskord kolitakse uutesse ruumidesse. Tulevikku saab küll otsuste kaudu kujundada, aga päris täpselt on seda alati keeruline ennustada.”

Ööklubi väikelinnas on tegutsenud juba 25 aastat. Foto: Riho Semm/põlva Foto