Elupuu tahab enne istutamist leotamist

Kaunist elupuuhekki rajades ei tohi kastmisega laisk olla. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Nii mõnigi aiaomanik seisab nüüd kevadel mõtlikult oma noore elupuuheki ees ja roostekarvaseks tõmbunud taimi nähes kirub müüjat, kes kehvad taimed sokutas. Enamasti kipub põhjus olema siiski väheses vees.

Jah, palju on räägitud, et elupuud vajavad pärast istutamist korralikku kastmist, aga tegelikult ei pruugi sellestki piisata, veel parem oleks taimi istutamise eel vees leotada.

Osaühingu Rohenurk juhataja Terje Prisk rõhutab alustuseks, et elupuude istutamisel on tõesti väga tähtis kastmine. „Seda lihtsalt tuleb teha. Kaks nädalat ja iga päev,” ütleb ta. „Ei tohi lihtsalt natuke voolikust kasta, vaid korralikult.”

Enne istutamist peaks taime koos mullapalliga vette uputama. Kui vähegi jõuate taime ämbrisse tõsta, siis tehke seda ja oodake, kuni kõik õhumullid on välja tulnud, alles siis tõstke istutusauku.

Kui elupuuhekk ühel hetkel kollakaks läheb, ongi enamasti põhjuseks puudulik kastmine.

„Kui kastmine jäetakse tegemata või kastetakse liiga vähe, siis taim paratamatult kuivab. Siis süüdistatakse müüjat,” ütleb Prisk ja nendib, et elupuuistikuid müüvate ehituspoodide viga kipub olema, et seal pole taimede jaoks väga head hoiukohta ja mullapallid võivad liialt kuivada. Pealegi ei tea me, kui pikk on olnud teekond, mis elupuu on läbinud.

Võrgud ümbert ära

Võiste puukooli omanik Raili Kers ütleb, et elupuude istutamisel tuleb arvestada sedagi, kas on ostetud kinnise juurekavaga ehk potitaim või raiutud juurekavaga, mis mullapalliga kanga sees. Kindlasti tuleb mõlemad taimed enne istutamist korralikult läbi leotada.

Potitaim leotatakse esmalt potiga vees, siis võetakse potist välja ja harutatakse juured lahti. Kui on tegu suuremate taimedega, millel juurekava kõva ega suuda seda lahti harutada, siis võtke nuga ja lõigake põhja nurkades nelja või viie koha peal juurtest läbi. Seda on vaja, et seni potis keerdu kasvanud juur saaks nüüd minna toitu otsima.

Väiksematel taimedel saab enamasti juured lahti harutada, lõigata võib olla vaja umbes pooleteise meetri pikkuseid taimi. „Juurte lahtiharutamine on äärmiselt oluline,” rõhutab Kers.

Kanga sees olev taim tuleb kindlasti sellest välja võtta, samuti tuleb eemaldada mullapalli ümber olev võrk. „Kangas ei lase taimel korralikult juurduda, juured jäävad kõveraks ja hiljem on ka ladvad kõverad. Taimed kipuvad kuivama ja tekivad mitmed tüsistused. Kõik võrgud ära!” õpetab Kers.

Leotamine on väga-väga tähtis! Kui istutusauk vett täis valada, siis sellest ei ole nii palju kasu kui just leotamisest.

Raiutud juurekavaga taimi soovitab Kers hoida enne istutamist vees lausa 12 tundi. Need taimed on enamasti tulnud kaugelt ja on teekonnal mingil määral läbi kuivanud, aga vees olles saab taim ennast taas niiskust täis tõmmata. „Leotamine on väga-väga tähtis! Kui istutusauk vett täis valada, siis sellest ei ole nii palju kasu kui just leotamisest,” toonitab Kers.

Vahel ostetakse korraga sada ja enamgi taime ning inimestel ei pruugi olla leotamiseks piisavalt anumaid. Selleks puhuks soovitab Kers osta suuri paksust kilest prügikotte, taimed nendesse panna ja siis neisse vett lasta. „Õhtul niimoodi likku ja hommikul hakkate istutama,” sõnab ta. „Kui taime juurekava on kuiv, siis me võime ümberringi kasta, aga juured ei saa ikka vett kätte.”

Kers soovitab värskelt istutatud elupuude kastmisel kasutada tilkkastmisribasid. „Kui kastame pealt voolikuga nii, et vaid mulla pealmine kiht märjaks saab, siis taim tahab niiskuse poole minna ja tõstab oma juured üles niiske maapinna poole. Kui aga ööseks, kui aurustumine väike, tilkkastmine sisse lülitada, tilgub vesi sügavamatesse kihtidesse ja taim on juurtega loomulikus asendis” seletab ta.

Istutamise ajal elupuudele väetist anda ei maksa. „Taimed on sama laisad kui me ise. Kui panna talle saba alla süüa, siis miks ta peaks minema toitu otsima, kui see on samas kohas juba olemas,” sõnab Kers. „Las ta teeb oma töö ära ja juurdub toitu otsides ning alles siis saab lisaväetist.”

Mõrusool aitab

Nüüd aprillis on paras aeg panna okaspuudele mõrusoola, mis toob taimed välja kevadisest pronksjast värvist. Mõrusool valmistab taimed ette, et need saaksid hakata toitaineid ammutama. „Algul annate mõrusoola ja nädala pärast näiteks aia üldväetist. Siis lähevad taimed ilusaks roheliseks,” soovitab Kers.

Kui näete praegu, et noored elupuud on rebasekarva tõmbunud, aga natuke rohelist siiski näha, võib abi otsida mõrusoolast. Esiteks tasub seda vihmase ilmaga puude alla raputada, kui see kolme nädalaga olukorda paremaks muutnud pole, tuleb hakata mõrusoolaga kastma. Võtke ämber vett, sellesse üks supilusikatäis mõrusoola ja siis kastekannuga taimedele dušši tegema. Nii võib teha kord nädalas kuni jaanipäevani. Kui taimel on veel eluvaim sees, saab ta sellest kastmisest abi.