Vanade majade päästjad said uue päästeobjekti

„Soovime luua Tallinna tänavale 19. sajandi Eesti väikelinna elu tutvustava tegevusmuuseumi,” sõnas Ajakeskuse Wittenstein juhatuse liige Ants Hiiemaa. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Teadjad olid kursis, et Säästva Renoveerimise Infokeskuse Paide Ühendus ehk Paide SRIK korraldas varakevadel oma tulevases asukohas talgud. Talgukohta hoiti kuni viimase hetkeni saladuses.

Märtsi jooksul pidid Wabalinna maja ja Paide SRIK Tallinna tn 9 ja 11 hoonetest välja kolima. Anti teada, et Paide SRIKi tegevuse jätkamiseks on võetud kasutusse üks ajalooline hoone Paide vanalinnas. Talgute abil, kavas olid heakorratööd, sooviti teha hoones esmane ettevalmistus, et kolida sinna üle Paide SRIKi vanamaterjali ladu.

Saladuseloor kerkis viimasel hetkel

Wabalinna maja ja seal tegutseva SRIKi üks eestvedajatest Rainer Eidemiller avaldab, et SRIKi kolivad nad Tallinna tänavalt Rüütli tänavale, täpsemalt aadressile Rüütli 32. „Rõhutan, et Wabalinna maja lõpetab ja esialgu kolib uuele pinnale üle ainult SRIKi osa. Kui see maja saab SRIKi tegevuse kaudu lõpuks korda tehtud, siis ei ole välistatud, et seal hakkab tegutsema ka Wabalinna maja, nii nagu see Tallinna tänaval oli: galerii, kohviku ja kontsertidega,” lisab ta. „Oleme majaomanikuga sõlminud pikaajalise lepingu, kus kõik tingimused kirjas. Kui saame rahastuse taha, siis tahaksime ikka uues kohas omanikeks saada.”

See Rüütli tänava maja tundub nagu üks Paide vanalinna maja ikka – punase puitvoodriga, sammaldunud eterniitkatusega ja ajahambast puretud, kuid midagi suuremat hoonel viga ei tundu olevat.

Rainer Eidemiller rebib sellelt illusioonilt kohe katte: vähemalt kümmekond aastat tühjana seisnud maja vajab täisrestaureerimist, vundamendist katuseharjani.

„Me ei jaksa senise mudeliga, et teeme ise ja korraldame talguid, enam jätkata,” nendib ta. „Nüüd proovime saada rahastuse ja leida restaureerijad, kes teeksid hoone ühe-kahe aastaga täielikult valmis. Eks nüüd tuleb vähemalt aasta lõpuni selle plaani nimel tegutseda.”

Eidemiller tunnistab, et talle väga meeldib asjaolu, et Rüütli tänava majal on suur hoov, kust võib lisaks murupinnale leida viljapuid ja -põõsaid. Tallinna tänaval neil sellist luksust ei olnud.

Eriline hoone vajab erilist hoolt

Märtsikuistele talgutele tuli viis inimest. Üheskoos avati ja/või kangutati lahti hoone uksed, koristati läbikäike ning hoovis murdunud suur puugi kadus paari tunniga liikumisteelt. Üks talgulistest oli Muinsuskaitseameti Järvamaa nõunik Karen Klandorf.

Tegelikult on samal krundil, vähemalt tänavanumbrite (32 ja 34) poolest lausa kaks kokkuehitatud maja. Teist korrust ja seal välja ehitatud korterit arvestamata on pinda ligi 200 ruutmeetrit.

Karen Klandorf selgitab, et kuigi majanumbrite järgi on krundil justkui kaks maja, siis kinnistu on tegelikult üks. „Ka ajalooliselt on see Rüütli tänava maja olnud üks hoone: madalam osa on vanem osa, millele on 19. sajandi lõpul või sajandivahetuse paiku tehtud juurdeehitus,” täpsustab ta. „Vanale, mantelkorstnaga hooneosale ehitati edevam häärber juurde.”

Kuigi selle hoone ajaloolisi detaile on Klandorf imetlenud juba üle kümne aasta, siis esimest korda puutus ta selle majaga tööalaselt kokku 2016. aastal. Tol ajal oli see üks paljudest ilma positiivse tulevikuväljavaateta Paide vanalinna majadest. Hoone, mis ootas omaniku hoolt.

Kui Paide vanalinnas ringi liikuda, siis enamik kelpkatuseid on muutunud viilkatusteks ehk äramurtud nurk on asendatud.

Mis teeb selle maja eriliseks? „Fassaadil on säilinud väga kihvtid algupärased detailid, näiteks akna piirlauad koos nurgalilledega,” sõnab Karen Klandorf. „Säilinud on ka peauks – mina näengi selle maja juures ennekõike ilusaid asju!”

„Mind lummab selle hoone algupärane maht. Kui hoone vanemat osa tänava poolt vaadata, siis on hoomata vana balti stiilis vana maja mahtu,” jätkab ta. „Ka väljast võib aimata, et hoones sees on kunagi olnud mantelkorsten. Tüüpiline on ka poolkelpkatus. Kui Paide vanalinnas ringi liikuda, siis enamik kelpkatuseid on muutunud viilkatusteks ehk äramurtud nurk on asendatud.”

Rainer Eidemiller avaldab, et tema vaates peaksid hoone vanasse ossa tulema töötoad ning uuemasse ossa mahtuma ära kontorid ja pood.

Karen Klandorf arvab, et hoone tulevikust on veel vara rääkida. Peamine, et maja vastu on tekkinud huvi. „On tähtis, et hoone leiaks kasutust, siis on inimestel huvi selle kallal nokitseda ja maja hooldada, kasvõi katust vettpidavana hoida,” arutleb ta.

Mis saab aga linlaste seas populaarsust võitnud Paide Wabalinna maja kohvikust? Rainer Eidemiller kinnitab, et kohvik kindlasti jätkab, aga uues asukohas. „Kohvikuga me kindlasti kahte-kolme aastat ehk Rüütli tänava maja valmimist ei oota. See asub omaette tegutsema ja seda Paide linnas,” lisab ta.

Olgu öeldud, et Rainer Eidemiller on üks Türi kogukonnaseltsi eestvedajatest. Maakonnaleht Järva Teataja on kirjutanud, et Türil Viljandi tänava ääres asuv sajandivanune barakitüüpi korterelamu saab uue hingamise just tänu kogukonnaseltsi inimestele. Plaan on sinna teha koht, mis koondab rohelisest mõtte- ja eluviisist huvitatud inimesi.

Kui noored kotkad, Türi hundirühma noored, said konnamajas ehk Türi kogukonnaseltsi majas oma ruumid juba mõnda aega tagasi valmis, siis edasi oli järg Reet Mureli ja tema heegeldusstuudio Silmast Silma käes. Sellest on kirjutanud ka Maa Elu.

Kogukonnakeskuse maja vuntsivad eestvedajad korda teha tuba toa haaval.

Ka Türi majal on oma tagahoov, sealt leiab kuuri ja pisikese saunamajakese.

Muuseum laieneb

Miks aga peab Wabalinna ja Paide SRIK praegustest ruumidest üldse ära kolima? Kuna neile ruumidele leitakse uus otstarve.

Ajakeskus Witten­stein sai piirkondade konkurentsivõime tugevdamise projektiga toetust oma tegevuse laiendamiseks. Muuseum soovib kujundada Tallinna tänavast 19. sajandi Eesti väikelinna eluolu tutvustava muuseumitänava.

Selleks on kavas rajada Tallinna 11 hoonesse Brasche apteegimuuseum ja dr Hesse ravikoda. Tallinna 9 ruumesse tuleb sepikoda, puutöökoda, limonaadi- ja õllepruulimiskoda ning käsitöökoda.

Ajakeskuse Wittenstein juhatuse liige Ants Hiiemaa on öelnud, et peale selle tuuakse hoidlatest välja Järvamaa muuseumi rikkalikud kogud. „Muuseumil on üks parimaid 18. sajandi apteegi ekspositsioone. Samuti toome külastajate ette peaaegu kõik oma kogud – dokumendid, fotod, rõivad, kunstiteosed, etnograafilised materjalid,” selgitab ta. „Soovime luua Tallinna tänavale 19. sajandi Eesti väikelinna elu tutvustava tegevusmuuseumi, kus külastajatel on võimalus vaadata ajaloolisi esemeid ja ka interaktiivselt tegevustes osaleda.”

Hiiemaa selgitusel on eesmärk luua muuseumile kuuluvatele Tallinna tänava kinnistutele uus turismiobjekt, mis hoiaks linna külalisi Paides kauem kui Vallitorni ajarännakule kuluv kaks tundi.

Projekti kogumaksumus on 1,82 miljonit eurot, millest toetus katab 1,48 miljonit ning omaosaluse 266 000 eurot riik ühekordse toetusena Kultuuriministeeriumi eelarvest. Sihtasutus panustab 11 000 eurot.

„Ajakeskuse tegevuse laiendamine äratab turistide huvi Paide kui pika ajalooga Eesti väikelinna vastu. Projekti väärtust näen ka selles, et kaks vana maja saavad sissesõidutänaval korda,” on projekti kohta sõna võtnud Paide meer Priit Värk.

Uus, interaktiivne muuseum Tallinna tänavas valmib 2020. aasta septembriks.

Eskiis Tallinna tänava hoonete tulevikust. Foto: Repro