Takjajuur soodustab juuksekasvu

Eestis on kõige levinum villtakjas, mis on eriti pilkupüüdev õitsemise ajal. Foto: shutterstock.com

Takjas oli keskajal Euroopas tuntud söögitaim, mille kartul on nüüdseks välja tõrjunud. Siiski tasub takja kevadisi noori lehti ja võrseid toiduks korjata. Juure võib appi võtta juukse- ja nahaprobleemide käes vaevleja.

Takjas (Arctium) on kõrgekasvuliste ja suureleheliste (rahvasuus ka kobrulehed) kaheaastaste rohttaimede perekond korvõieliste sugukonnast. Takjaid tuntakse kümmekond liiki, need kasvavad peamiselt Euroopa parasvöötmes. Eestis on kõige levinum villtakjas (A. tomentosum), lisaks kasvavad siin suur- (A. lappa), väike- (A. minor) ja salutakjas (A. nemorosum).

Jaapanis, USAs, Prantsusmaal ja Hiinas on levinud suurest takjast aretatud kultuursordid, nt Jaapani ‘Takinogawa Long’. Kultuuris kasvatab takjas alla mitme kilogrammi raskused juured.

Takjas ravimtaimena

Suure takja juured sisaldavad kuni 45 protsenti inuliini, 12 protsenti valke, eeterlikke õlisid, polüfenoolseid ühendeid, parkaineid, orgaanilisi happeid ja mineraale. C-vitamiini on lehtedes 300–350 mg%, lisanduvad karotiin, K-vitamiin, bioaktiivsed glükosiidid ja alkaloidid.

Ammusest ajast on takjajuurt rahvameditsiinis kasutatud juuksekasvu tugevdamiseks, juuste väljalangemise ja hallinemise profülaktikaks, kõõma vastu ja küünte struktuuri parandamiseks, aga ka paljude nahahaiguste ravis: ekseem, akne, psoriaas, nahahaavandid, herpes. Purukstambitud lehti või juuri võib kasutada paikse mähisena. Tänapäeval on takjaõli ja takjajuurest (seemnetest) tehtud preparaate müügil ka apteegis.

Takjaravimeil on higile ajav, allergiavastane ja lahtistav toime, need ergutavad kõhunäärmenõre teket, pärsivad kolesterooli imendumist, soodustavad vereloomet. Neid tarvitatakse maksa- ja neeruhaiguste, gastriidi, jämesoolepõletiku, suhkurtõve ja reuma raviks, aga ka ateroskleroosi ja päraku veenilaiendite korral. Takjajuurel on leitud kasvajarakkude vohamist taandav toime, eriti seedeelundite kasvajatel.

Hiina rahvameditsiinis leiavad laialdast kasutust ka takjaseemned.

Juuretee valmistamiseks võta 1 sl kuivi peenestatud juuri, vala peale 2 klaasi keeva vett, lase keeval veevannil tõmmata 30 minutit, jahuta 10 minutit, kurna ja lisa äraauranud kogus vett. Joo pool klaasitäit 3 korda päevas ilma suhkruta. Tee puhastab verd, ravib podagrat, mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandit. Külmetuste korral soodustab tee higistamist ja neerude tegevust.

Mädanevatele haavadele ja paisetele aseta kange teega niisutatud mähis.

Ammusest ajast on takjajuurt rahvameditsiinis kasutatud juuksekasvu tugevdamiseks, juuste väljalangemise ja hallinemise profülaktikaks, kõõma vastu ja küünte struktuuri parandamiseks, aga ka paljude nahahaiguste ravis.

Juuste väljalangemise korral tasub proovida loputusvedelikku, mis valmistatakse poolest liitrist rummist, 100 g värsketest takjajuurtest ja 50 g värsketest nõgesejuurtest. Enne tarvitamist lase segul 7–8 ööpäeva seista, kurna ja määri saadud vedelikuga kord päevas peanahka.

Takjas eelistab sügavalt haritud viljakat mulda, mille pH on 6–8. Takjas ei talu pikemat aega kuiva ega ka liiga niisket kasvukohta. Talub poolvarju, aga parema saagi annab päikesepaistelises kasvukohas. Paljundatakse kevadel seemnest. Tärkamisest saagi koristuseni kulub 100–120 päeva. Peamise juuremassi annab 30 cm sügavuseni. Juuri korjatakse kuival ajal, kuivamise kiirendamiseks võib juured pooleks lõigata.

Takjad toidus

Toiduks tarvitatakse eelkõige suurt takjat: lehti, noori võrseid ja juurt. Villtakjal juurt, noori kevadisi võrseid ja lehti, sest vanemad lehed on kibedad.

Pestud ja kooritud juurt võib süüa toorelt salatis, keedetult-hautatult supis ja pürees ning küpsetatult nagu tavalist juurvilja. Kuivatatud koortest saab teed või juuksepesuvett.

Juured keevad pehmeks ainult hapustatud keskkonnas, nõrgas sidrunhappelahuses. Kuumtöötlemisel muutub juur magusaks. Keedetud ja seejärel praetud takjajuured maitsevad nagu kartul. Kui leivatainale lisada kolmandik takjajuurejahu, saame maitsvama ja kauem pehmena püsiva leiva, justkui peenleiva.

Takjalehesalatiks pane 50 g noori suure takja lehti 1–2 minutiks keevasse vette, jahuta külma jooksva vee all, haki peeneks. Juurde sega sama kogus hakitud murulauku ja 1 kuhjas sl peenelt riivitud mädarõigast, veidi hapukoort ja maitseks soola.