Hoolas mesinik varasele kevadele ei looda

„Praegu on suured võimalused küsida toetusraha, oska ainult projekte teha,” tõdeb mesinik Lembit Liin. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Kesk-Eestis Järvamaal mesilasi pidav Lembit Liin teab, et kevadised ilmad on heitlikud ja mesilastele peab talvesööta jaguma vähemalt mai keskpaigani. Tema tarudes on söödavaru sedavõrd piisavalt, et tulgu talv kasvõi tagasi.

Ligemale 40 aastat Koeru kandis mesilasi pidanud Lembit Liin ütleb, et loodusega tuleb osata elada käsikäes ja siunamata, nagu mesilastegagi. „Kui oled kannatlik ja mõistev, annab loodus palju tagasi. Minule on andnud,” tunnistab ta.

Kas esimesed kevadõied on mesilased korjele ajanud?

Esimesed ilusad ilmad panid mesilased lendama muidugi, aga mitte energiaks vajaliku õietolmu järele. Mesilane otsis pigem mineraalidega vett haudme toiduks ja seda sai ta auto rattakoopas sulanud lume jääkidest. Mesilasi oli seal kohe üsna tihedalt.

Õietolmu said nad Koeru kandis vaid sarapuust ja lepast. Meil siin pajugi alles hakkab õitsema, rääkimata sinililledest metsa all.

Õige mesinik jätab talveks mesilastele nii palju süüa, et jaguks mai keskpaigani. Minul oli talvitumine hea, kuid kevadised ilmad on tujukad. Nii on minul tarude kaalu järgi talvesöödast veel pool järel. Minu mesilastele võib veel talv tagasigi tulla.

Kas tänavune kevad on ootuspärane?

Kevad on olnud väga normaalne, kuhugi ei tekkinud liigset vett. Sain hästi ligi isegi metsagruppidele. Tarudele olen juba kaks korda saanud tiiru peale teha.

Pärast eelmise aasta kuumusest tekkinud saagikadu on paslik uurida, kui palju mett tänavu kevadeks järele jäi.

Mett on piisavalt, jätkub raudselt uue meeni ja minul jääb alati reservi ka. Ma kohe ei taha ennast kunagi tühjaks müüa.

Kuidas on muutunud eestlane kui meeostja?

Konjunktuuriinstituudi uuring mesinduse 2018. aasta kohta näitas, et ametlikult toodi Eestisse ainuüksi Ukrainast üle 360 tonni mett, samuti tuuakse mesilaste sööda pähe mett mitmest teisest riigist ja müüakse siin mee pähe maha. Selle hind on märksa odavam kui mesinikul, kes ise mett toodab. Eesti keskmine meetoodang on 1000–1200 tonni aastas. Paljud hea mee sööjad on Eestimaa pealt kadunud, ikka tahetakse aina odavamalt. Jah, ka odava mee näitajad on timmitud miinimumnõuetele vastavaks, aga meie mee näitajad ületavad neid mitu korda. Korralikul kraamil võiks olla korralik hind ja solgitud kraamil olgu hind odavam. Suhkru ja vee võib igaüks ise ka kodus kokku segada, seda ei tasuks ometi 3 euroga kilo eest osta.

Kas mesinikuna elab ära või peab kõrvalt muud tööd ka tegema?

Mina olen pensionär, mina ei pea. Päris hea süsteem on mesinike koolitus, kus taibukamad saavad teada, kuidas teha õigeid otsuseid mesinduses. Praegu on suured võimalused küsida toetusraha, oska ainult projekte teha. Nende tõttu tuleb juurde noori tegijaid, kel kuraasi palju. Seda optimismi ongi alustamisel vaja.

Kui palju mesilasi tagab piisava sissetuleku?

Keeruline vastata. Kui on ainult jooksvad kulud, siis vähem. Kui on ka investeerimisvajadus, siis palju rohkem. Usun, et jumal taevas ka ei oska sellele täpselt vastata. Oletame, et ühelt perelt saame keskmiselt 50 kg mett, sest kõik mesinikud majandavad erinevalt. Keskmine hind on 4 eurot kg, see teeb 200 eurot pere pealt. Rusikareegli järgi tuleb arvestada sellest pool kohe kulusse. Mesinduses raha ainult läheb. Meil on küll magus elu, kuid kõige raskem asi on raha lugemine. Nii on äraelamiseks tarvis vähemalt 100–150 peret ja ega rohkem üks mesinik puhtfüüsiliselt jõuagi. Tarusid ja kärjeraame tuleb tõsta terve suve. See pole naljaasi.

Kuidas riik toetab mesinikke, on seda küllaldaselt?

Riik toetab mesinikke järjest paremini. Päris mõistlikke otsustajaid on ministeeriumidesse tekkinud ja see on vaid rõõm. Kahju ainult, et mesinike liidu juhatuses käib hõõrumine. Peaksime olema ise palju ühtsemad, siis oleks meie lobitöö efektiivsem ja kooskõlastatum ning toetused veelgi suuremad. Omavahelised vasturääkivused tekitavad toetuse andjates ju kõhklusi.

Milline on ideaalne tulevik mesinikele?

Ideaalne tulevik – minu vanuses enam nii väga tulevikule ei mõtlegi. Mul on tänu mesilastele olnud ilus elu. Riik võiks muidugi mesinikele kompenseerida nende tööd mesilastega, sest mesilased on keskkonnale väga vajalikud. Loodus on mesilastele võlgu ja teadlikud mesinikud saavad siin olla vahendajad.

Metsa võiks raiuda samas mahus, sest raiesmikelt saavad mesilased kemikaalide ohuta korjata mett põdrakanepilt, kanarbikult, vaarikatelt, paakspuudelt ja nii edasi.

Põllumehed võiksid rohkem kasutada atra ja vähem mürgipritsi.

Kuid rõõm on näha, et teadlikkus tõuseb, mesilast on vaja meile kõigile, mitte ainult mesinikele.

Mesilaid asub kõigis maakondades

• Enamik mesinikke eelistab tegutseda ettevõttena, järgneb tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana ja füüsilise isikuna.
• Mesilaid asub kõigis Eesti maakondades, kõige enam on neid Lääne-Virumaal ja Pärnu maakonnas.
• Otse tarbijale (kodust või müügipunktist, turul, laadal ja üritusel) müüsid mesinikud 2018. aastal enam kui kolmveerandi meest, ligemale kümnendik müüdi pakendajatele ja hulgikaubandusele.
• Kutselistest mesinikest pooled puutusid 2018. aastal kokku selliste probleemidega: tarbija petmine konkurentide poolt ehk tatramee müümine kanarbikumee pähe, importmee ja registreerimata tootjate müüdava mee odav hind.
Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituudi 2018. aasta uuring „Eesti mesindussektori struktuur”.