Kehv saak sunnib ehitamist edasi lükkama

Uut lauta ehitama hakates mõtlevad loomapidajad järjest sagedamini sellele, kuidas loomadele võimalikult mugavad tingimused luua, et nende eluiga pikem oleks. Foto: Elmo Riig / Sakala

Levinud teadmine on, et õige pea kuivavad Eestisse jõudvad euroliidu toetused kokku ja see viib muu hulgas alla meie põllumeeste võimekuse uusi tootmishooneid ehitada.

Mapri Ehituse müügijuht Margus Väärsi prognoosib, et põllumajandusehituse turg võib lähiaastatel väheneda kolmandiku võrra. „Kindlasti on põllumajandusehituse kahanemise põhjus toetuste vähenemine ja teisalt suurte investeeringute tegemine praegu, mis vähendab võimekust teha investeeringuid lähiaastatel,” nimetab ta.

Kui palju toetused kahaneda võivad, ei oska praegu veel keegi vastata. Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna juhataja Kristel Maidre tõdeb, et käimas on uue ühise põllumajanduspoliitika programmiperioodi ettevalmistus ja Euroopa Komisjon on teinud esialgsed ettepanekud põllumajanduse ja maaeluga seotud fondide mahu osas. „Kuna läbirääkimised on alles algamas, on vara rääkida tulevaste investeeringumeetmete mahust,” ütleb ta.

Ehitatakse uus

Ehkki ehitajatel on praegusel ajal tööd küllaga, ollakse põllumajandushoonete ehitamisest väga huvitatud. Tõsi, käimasolev aasta tõotab Väärsi hinnangul tulla rahulikum kui eelmine. „Eelmised kaks aastat olid teraviljakasvatuses rasked, mistõttu pole paljudel võimalust ehitamisega algust teha. Meil endalgi on kolm-neli klienti planeeritud investeeringud edasi lükanud,” nendib ta. „Peamised kliendid on piima- ja lihaveisekarjakasvatajad ning teraviljakasvatajad. Ühegi nende toote omahind pole praegu nii kiita, et soosiks uute hoonete ehitamist.”

Aasta-aastalt kasvab maal ehituse tellijate seas suurettevõtete arv. See iseloomustab üldist suunda maal: keskmise suurusega ettevõtted kaovad ja jäävad kas suured või pereettevõtted. „Suured muutuvad suuremaks ja väikesed tegelevad nišitoodetega,” sõnab Väärsi.

Eelmised kaks aastat olid teraviljakasva­tuses rasked, mistõttu pole paljudel võimalust ehitamisega algust teha.

Valdava osa ehitusest moodustavad uusehitised, sest vanadele hoonetele hakkab ring peale saama. „Mille seisukord on võimaldanud, on juba korda tehtud. Enamik nõukogudeaegseid hooneid, mida pole veel renoveeritud, on praeguseks seisus, kus pole midagi päästa. Uue ehitamine on rahaliselt mõistlikum,” seletab Väärsi ja ütleb oma kogemusele tuginedes, et peaaegu kõigis ehitusprojektides kaasatakse laenuraha ja vähemalt pooltes projektides kaasatakse PRIA toetusi.

PRIA on viimase viie aasta jooksul maksnud põllumajandushoonete ehitamisega seotud toetusi välja 137 taotlejale 213 ehitise valmimiseks, neist 137 olid uusehitised ja 76 rekonstrueeritavad, annab teada PRIA teabeosakonna juhtivspetsialist Eveliis Padar.

Kõige rohkem on ehitiste seas sõnnikuhoidlaid (ehitatud 33 ja renoveeritud 14), tootmishooneid (19/13), loomakasvatus­ehitisi (16/18), kuivateid (25/6) ja lautasid (13/13). Ülejäänud ehitised olid kas hoidlad, söötmisplatsid, küünid, kuivatus- või kasvuhooned.

Laut, kus loomadel hea

Kõrvalseisja näeb, et moodsad laudad on väga minimalistlikud: põrand-lagi ja kerged seinad. Kui keerulised need ehitised tegelikult on?

Väärsi ütleb, et neid on võimalik tõepoolest suhteliselt kiiresti ehitada, aga seal on päris palju olulisi nüansse, mida hädavajalik teada.

Mida aeg edasi, seda paremini kliendid teavad, mida nad tahavad. „Eesti põllumehed on väga targad ses vallas,” kinnitab Väärsi. „Nad käivad nii üle maailma kui ka naabrite juures vaatamas. Tegelikult ongi positiivne, et meie põllumehed ei pea üksteist konkurentideks ja lauda avamisele kutsutakse teised külla, näidatakse ja räägitakse oma kogemusest. Viimasel ajal on hakatud kõnelema isegi sellest, mis halvasti on läinud. Varem ei tahtnud eestlased öelda, kui midagi valesti olnud.”

Veel toob Väärsi välja, et mõne kliendi soov on uue lauda ehitamisel saada suuremat toodangut, teisel on esikohal looma heaolu ja pikem eluiga. Võrreldes enamiku Lääne-Euroopa riikidega on meie piimafarmid suuremad. Eesti keskmine on ligi 150 looma, aga Euroopa Liidu keskmine 50 ja lähinaabritel on farmis keskmiselt umbes 20 looma.

Toetuste abil

„Eesti põllumehed rajavad maailmas kõige ajakohasemaid ehitisi, me ei pea neid häbenema, käiakse ju lähiriikidest meil vaatamas ja õppimas. Karjamaa, sööt, hooned ja kasutatav tehnoloogia on meil moodsad,” kinnitab Väärsi.

PRIA rahastab põllumajandushoonete ehitust „Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse” raames. Viimase viie aasta jooksul on esitatud sinna 750 taotlust, neist on rahuldatud 345, summa on ­­­56 938 475 eurot, ütleb Padar.

Neist 750st on saanud toetuse määramise 324 klienti 417 ehitamisega seotud tegevuse ja 233 rekonstrueerimisega seotud tegevuse jaoks. Mitu taotlejat on toetust taotlenud mitme ehitise tarbeks.

Padar rõhutab, et PRIA toetuse määramine ei tähenda veel toetuse väljamaksmist. Nagu eelpool öeldud, on selle viie aasta sees toetused välja makstud vaid 137 taotlejale. Toetus makstakse välja alles siis, kui investeering on reaalselt tehtud ja taotleja on esitanud maksetaotluse koos tehtud tööde kuludokumentidega. PRIA kontrollib dokumente ja käib kohapeal. Kui kõik on korras, alles siis tulevad toetusmaksed.

Vahepeal jääb nii mõnigi projekt katki. Näiteks neist, kes taotlesid toetust 2015. aastal, on projekti katkestanud 23 klienti (38 ehitamist ja 12 rekonstrueerimist).

Katkestamine tähendab seda, et PRIAle ei ole ühtegi dokumenti esitatud ega investeeringuga alustatud ja toetussumma on jäänud välja maksmata.

„Selle põhjuseks võib olla, et ehitaja on ise loobunud või on tähtaeg saabunud ja pole piisav osa investeeringust valminud,” seletab Padar. „Arvestades toetuste mahtu ja taotlejate arvu, on tavapärane, et mingi hulk taotlejatest investeeringust loobub.”

Kuna investeeringute elluviimisega on sageli olnud probleeme, on Maaeluministeerium pikendanud kõikide taotlusvooru taotluste tegevuste elluviimise tähtaegu.

Toetused suurenevad vaid paberil

Roomet Sõrmus
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees
Euroopa Komisjon on järgmiseks Euroopa Liidu eelarveperioodiks 2021–2027 teinud ettepaneku suurendada Eestile eraldatavate otsetoetuste eelarvet jooksevhindades 1,27 miljardi euroni (praegu 1 miljard eurot), kuid vähendada maaelu arengu eelarvet 615 miljonile eurole (praegu 726 miljonit eurot) ehk käesoleva perioodiga võrreldes 15,3 protsendi võrra.
Otsetoetuste ja maaelu vahendid kokku suurenevad komisjoni ettepaneku kohaselt küll 1,7 miljardilt eurolt ligi 1,9 miljardi euroni, kuid inflatsiooni arvestades suurenemisest rääkida ei saa.
Maaelu vahendite nii suur kärpimine mõjutab ebaproportsionaalselt palju just Eestit ja teisi riike, kus nende osakaal eelarves on suhteliselt suur.
Lõplikud otsused ELi pikaajalise eelarve üle tehakse eeldatavasti selle aasta lõpuks, seejärel selgub Eestile eraldatavate põllumajanduspoliitika vahendite tegelik maht.