Haritava maa hektari mediaanhind ületas 3000 euro piiri

BNS
Copy
Viljapõld Viljandimaal.
Viljapõld Viljandimaal. Foto: Elmo Riig / Sakala

Möödunud aastal haritava maa tehingute arv ja koguväärtus langesid, kuid hektari mediaanhind siiski kasvas ja ületas 3000 euro piiri, selgus teisipäeval avaldatud maa-ameti haritava maa turuülevaatest.

Möödunud aasta jooksul vahetas omanikku ligi 2 protsenti Eesti haritavatest ja looduslikest rohumaadest. See on samas suurusjärgus 2017. aastaga. Maa-ameti andmetel tehti Eestis 2018. aastal haritava maaga 1070 tehingut kokku 35,6 miljoni euro eest.

Võrreldes eelneva aastaga on tehingute arv vähenenud 14,6 protsenti ning koguväärtus 6,8 protsenti, kuid hektari hind siiski kasvas. Haritava maa vabaturu tehingute hektari mediaanhind kasvas 2018. aastal 4,2 protsenti võrreldes 2017. aastaga ja saavutas taseme 3048 eurot.

Viimase viie aastaga on haritava maa hektari hind tõusnud ligikaudu 600 euro võrra. Kõrgeim mediaanhind, 3950 eurot hektari eest, on olnud Valga maakonnas ning madalaim oli see Hiiu maakonnas, kus hektari mediaanhind oli 1973 eurot.

Värskelt valminud analüüs kinnitab, et haritava maa hinnale avaldavad mõju maatüki viljakus, pindala, PRIA põllumassiivide registris registreeritud maa osakaal ning kaugus avalikest teedest ja asulatest.

"Värskelt valminud analüüs kinnitab, et haritava maa hinnale avaldavad mõju maatüki viljakus, pindala, PRIA põllumassiivide registris registreeritud maa osakaal ning kaugus avalikest teedest ja asulatest," ütles maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu.

Enim tehinguid haritava maaga tehti Lääne-Viru maakonnas, kus tehinguid oli 136. Järgnevad Järva maakond 115 ning Tartu maakond 111 tehinguga. Kõige vähem tehti 2018. aastal tehinguid Hiiu maakonnas, kus tehingute arv piirdus 17-ga. Tehingute koguväärtus oli kõrgeim samuti Lääne-Viru maakonnas, kus kõigi tehingute summa oli 5,9 miljonit eurot. Järgnesid Tartu maakond 5,2 miljoni ning Järva maakond 4,3 miljoni euroga.

Viimase viie aasta jooksul on vähenenud nii riigi kui eraisikute müüdava haritava maa hulk, eraisikute osakaal on müüjate hulgas küll kõikuv, aga siiski langeva trendiga. Juriidiliste isikute osakaal 2018. aastal müüjate hulgas oli aastate kõrgeim. Ostjatest moodustavad enamuse juriidilised isikud, järgnevad eraisikud. Välismaalaste hulk ostjate hulgas on marginaalne.

Haritava maa turuülevaadet esitletakse teisipäeval toimuval haritava maa hommikuseminaril, kus lisaks räägitakse ka laiemalt majandusarengu suunast ning selgitatakse maa pindala- ja kõlvikuandmete muutustega seonduvat eeskätt haritava maa kontekstis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles