Kui veel aasta algul olid Ganvix Kaubanduse osaühingul Järvamaal väikepoed Türil, Paides ja Koerus, siis kõige kurvema stsenaariumi kohaselt võib neist alles jääda vaid maakonnakeskuse poeke.
Maapoodide pidaja tõmbab otsi koomale
Osaühingu juhatuse liige Vitali Gansen selgitab, et valdavalt müüb ta oma poodides Poolast ja Leedust toodud riideid ja jalanõusid, kuid mitte ainult. „Et Järvamaal poodnikuna ellu jääda, tuleb kliendile pakkuda võimalikult erinevat kaupa,” sõnab ta. Vaatame Türi Maxima poe teisel korrusel asuvas kauplemisboksis ringi. Silma jääb kosmeetikat, siin on käekellad, seal 1990. aastatest pärit telerimängud.
Kliente näpuotsaga
Kaupa on tõesti palju, 24ruuduse pinna kohta lausa ülipalju. Napib aga kliente, tegelikult juba mõnda aega. Gansen on lihtsalt sulgemisotsust kogu aeg edasi lükanud. Kui keskmisel päeval astub läbi 3–10 inimest, siis ei jää lihtsalt muud üle. Tõtt-öelda on olnud ka nullpäevi, mis sest, et pood on klientide ootel kaheksa-üheksa tundi.
Sel põhjusel paneb Vitali Gansen ligi kaheksa aastat kevadpealinnas peetud poe aprillis lõplikult kinni. Sama plaan oli ettevõtjal ka Koeru poe osas, kuid veebruarikuine soodushindadega lõpumüük tõi inimesed taas poodi ja sulgemisotsus sai edasi lükatud, esialgu suveni. „Minu eesmärk ei ole poode kinni panna ja müüjaid koondada, kuid paraku paneb riik mõned asjad maksude näol ise paika,” nendib ta.
„Palgasurve on terav, tasuda tuleb maksud, poeomanikule rent ja kommunaalmaksed, kuid elukalliduse tõttu jääb ostjaid maapiirkondades üha vähemaks. Samuti võtab palju kliente ära internetimüük. Need, kel võimalik, teevad oma ostud suuremate linnade kaubanduskeskustes,” jätkab ta põhjuste loetlemist. „Järvamaa palgad on nagu on, saan meie inimestest täiesti aru. Soovitakse esmajoones lihtsalt talv üle elada, et siis kevadel, mil keskküte enam rahakotti ei tühjenda, taas vabamalt ringi vaadata.”
Soovitakse esmajoones lihtsalt talv üle elada, et siis kevadel, mil keskküte enam rahakotti ei tühjenda, taas vabamalt ringi vaadata.
Pensionärid eelistavad Vitali Ganseni tähelepanekut mööda üldjuhul teise ringi kaupa. „Mõni üksik eksib ka meie poodi, kuid paraku sellega ära ei ela. Ei saa kurta, et kaupa ei osteta, ostetakse, kuid väga vähe. Türi poe miinus on kindlasti see, et kõik teise korruse kauplejad on üksteise konkurendid. Minu kõrvalboksis müüakse ainult jalanõusid ja loomulikult vaatab inimene esmalt sinna, kus tal on suurem valik.”
Hind määrab kõik
Kinnituseks kraamib Vitali Gansen välja arvepidamise ja näitab, ridades näpuga järge pidades, päevi, mil müük jäi mõnekümne või paariteise euro juurde. Seda olukorras, kus ühe müüjaga kaupluse ülalpidamine, ka miinimumpalga tingimustes, läheb ettevõtjale maksma vähemalt neljakohalise summa.
Üks ja ainuke klient, kes ühel kesknädalasel päeval Ganvix Kaubanduse Türi poes ringi vaatas, oli kohalik elanik, Türi vallast pärit Anna Albrant. „Tavaliselt olen siit ostnud riideid, viimaseks ostuks oli vist jope. Ostnud olen ka jalanõusid,” loetleb ta.
Kuigi arvatakse, et Poola ja Leedu kraam pole kõige kvaliteetsem, siis Albrant kinnitab, et kõik oleneb siiski kandjast. „Pojale ostsin tossud ja kannab ta neid juba terve aasta. Minu jaoks on oluline, et hinnad on siin soodsamad ja vajadusel tehakse ka allahindlust.”
Uudis Türi poe sulgemisest seega Albrantile rõõmu ei tee. Nüüd peab ta riiete ja jalanõude ostmiseks leidma uue koha.
Ganvix Kaubandus toetub tegelikult kolmele tegevusvaldkonnale: kaubandus, kinnisvara ja transporditeenus. Kaubandus on neist kõige heitlikum, kinnisvara kõige kasumlikum. Et välismaalt kaubatoomiseks on bussid olemas, ei välista Gansen naasmist oma kaupmehepõlve algusaja juurde ehk taas laadakauplejaks hakkamist. „Välimüügil pole ma käinud juba viimased neli-viis aastat,” tunnistab ta. „Eks nüüd tuleb siis hakata, koondada kauplusemüük maakonnakeskusesse Paidesse ja tõsta välimüük taas ausse.”
Üks, mis kindel – Paide pood jääb Vitali Gansenile alles. Põhjuseid on mitu: hea asukoht kesklinnas, suurem müügipind ja väljakujunenud klientuur.