Teatritalu looja käivitab Filmi Vargamäe külastuskeskust (1)
/nginx/o/2017/06/19/6799701t1h576b.jpg)
10. aprill 2019, 23:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuidas takka lükkad, nõnda läheb,” lausub Kalev Nurk. Viljandi vallas Mustla lähistel piimakarja kasvatava osaühingu Karpo hallipäine juht on asunud kogemusi edasi andma verinoorele laudapersonalile.
Kuidas takka lükkad, nõnda läheb,” lausub Kalev Nurk. Viljandi vallas Mustla lähistel piimakarja kasvatava osaühingu Karpo hallipäine juht on asunud kogemusi edasi andma verinoorele laudapersonalile.
Võrumaal Mõniste lähedal filmiti mullu ja tunamullu suurfilmi „Tõde ja õigus”. Sealsed hooned ja rajatised ehitati algselt vaid filmi tarbeks, kuid kompleks sai omanäoline ja muutus nii koduseks, et filmitegijad otsustasid selle alles jätta. Nii saigi alguse Filmi Vargamäe külastuskeskus, teatasid keskusele alusepanijad.
Hiljuti otsiti keskusele tegevjuhti, kelleks valiti Ingrid Ulst. Ta on Põlvamaal Kanepi vallas asuva Alle-Saija Teatritalu asutaja ja juhatuse liige, näitleja ja lavastaja. Filmi Vargamäe külastuskeskusel on ka kaks juhatuse liiget. Keskuse haldamiseks on loodud MTÜ Filmi Vargamäe, mille juhatuse liikmed on Allfilmi juht ja linaloo „Tõde ja õigus” produtsent Ivo Felt ning hoonetealuste maade omanik Mart Erik.
„See otsing kõnetas mind. Peamine põhjus, miks otsustasin ennast Filmi Vargamäega siduda, oli soov oma kogemuste kaudu panustada keskuse käivitamisse. Mul on üsna pikaajaline kogemus kultuurisuunitlusega ühingu juhtimisel,” ütleb kultuuriedendaja Ingrid Ulst. „Olen loomult käivitaja. Olen hea administraator, samas ka kultuuriinimene. Olen pikemalt tegelenud teatriga ja mul on kokkupuude ka filmimaailmaga. Arvan, et kõik see kombinatsioonis töötab ideaalselt sellise keskuse juhtimise jaoks.”
Elektrita külastuskeskus
Külastuskeskuses on hooned ja rajatised, mida kasutati filmi „Tõde ja õigus” võtetel. Koht on unikaalne, sest ühelt poolt on tegemist üsna autentse talumajapidamisega, nagu need 19. sajandil olid, teisalt aga kuulub kompleks filmimaailma. See tähendab, et keskuses saab näha ka seda, mis on kohapeal päriselt olemas ilma filmimaagiata – näiteks rajatised, mis muutusid n-ö valmishooneteks alles filmis, räägib Ulst.
Ala suurus on 12 hektarit, millest suure osa moodustavad põllud. Keskel asub Mäe Andrese talu nelja hoonega. Selle ümber saab näha teisigi filmist tuttavaid kohti: saunikute elamist, suurt kivi, väljamäe kuuskede raiumise kohta ja muidugi naabrimehe Oru Pearu taluhooneid.
Paigaldatakse ka infotahvlid, kust saab infot, milliseid olulisemaid stseene kusagil filmiti. Hoonetes saab näha filmivõtetel kasutatud rekvisiite.
Külastuskeskuses saab ringi käia omal käel, ettetellimisel saab broneerida giidiga ekskursioone ja grupikülastusi. Ulst ütleb, et kuna keskuse käivitamine ja edasine majandamine on ressursimahukas ettevõtmine, hakkab keskus toimima nagu muuseum, seega sissepääsuks tuleb osta pilet.
Füüsilise keskkonna juurde on plaanis luua mobiilirakendus, mis võimaldaks mõnes võttekohas näha filmist väljajäänud stseene, mis seotud konkreetse kohaga. „See rakendus kindlasti keskuse avamiseks valmis ei saa, kuid loodame selle kasutusse võtta veel sel külastushooajal,” lausub tegevjuht Ingrid Ulst.
Ta lisab, et üks eripära on see, et keskuse territooriumil ei ole elektrit. „Selles mõttes on keskus muuseumina unikaalne, kuid sellega on seotud rida probleeme – näiteks tuleb külastajal arvestada vaid sularahas arveldamise võimalusega.”
Side maaga
Külastuskeskus avatakse 26. mail ja jääb lahti 15. septembrini. Keskus hakkabki tegutsema hooajaliselt. „Samas majandab MTÜ Filmi Vargamäe keskust ka siis, kui aktiivset külastushooaega ei ole. Mõtted liiguvad ka virtuaalsete rakenduste suunast füüsilise külastuskeskkonna toetuseks,” räägib Ulst. Tähtajaliselt plaanitakse külastusajaks tööle võtta üks või kaks inimest, kes oleksid keskuse lahtiolekuajal püsivalt kohapeal, müüksid pileteid ja juhendaksid külastajaid.
Rääkides enda suhtest Vargamäega, ütleb ta, et raamatut on ta lugenud täies mahus (st mitte ainult esimest osa, vaid ka järgnevaid) ühe korra kunagi kooliajal. Esimese osa luges korra veel hiljem täiskasvanueas.
„Filmi olen loomulikult vaadanud, kuidas muidu,” märgib ta. „„Tõde ja õigus” on midagi väga eestlaslikku. Side maaga ja oma maa igatsus, orjast peremeheks pürgimise soov, isegi kui selle nimel ennast tööga tapetakse, pidev paremaks ja kõrgemale pürgimine ilma oskuseta olemasolevast rõõmu tunda – need on nii eestlaslikud teemad. Samas on narratiiv ju väga klassikaline ja võiks sobida paljudesse keskkondadesse igasse aega. Inimlikud teemad, nagu kadedus, armastus, valskus, ahnus, aukartus kõigekõrgema ees – iga inimene suudab nendega suhestuda.”
Teatritalu tegemised sel aastal
Mis on Alle-Saija Teatritalus sel aastal tulemas? „Alle-Saija Teatritalus käib teatrihooaeg täistuuridel,” vastab Ulst. Märtsi alguses välja tulnud uuslavastus, krimipõnevik „Täpselt nagu roos” lõpetas teatrikuu lõpus kevadhooaja etendused teatritalus. Nüüd on jäänud mõned külalisetendused Põlvamaal ja mujal.
Suvel ollakse taas teatrisuve lainel – rahvateatrite suveprogramm „Kanepi teatrisuvi Alle-Saija Teatritalus 2019” tuleb taas, juba kuuendat korda. Alustatakse 9. juulil uuslavastusega „Rekvisiitori tähetund”, samuti mängitakse muusikalist koguperelavastust „Meile tuli Jonn”, krimipõnevikku „Täpselt nagu roos” ja Võrumaa-teemalist lugu „... ja õunapuud õitsevad”.
Külalisteatritest on sel suvel etendusi pakkumas LendTeater, Seasaare Teater, Pajusi Teater ja Alburahva Teater. Teatrisuvi lõpetatakse 17. augustil muusikateraapia lamamiskontserdiga, kus astuvad üles juudi muusikat viljelev vokalistide duo Ma-s-Ka ning instrumentalistid Lilia Märtmaa ja Denis Vinogradov. Muidugi on teatritalu lahti avatud talude päevadel 20. ja 21. juulil.”