Tuhala kullakaevajad toodavad maheväetist

„Staratel on Venemaal aretatud vihmaussitõug ja loodud just väetise tootmiseks,” selgitab ettevõtte juht Jaanus Saadve. Foto: Kristina Traks

Kui Tuhala külas astuda sisse vanasse karjakastelli hoonesse, tuld mitte kohe põlema klõpsata ja vaikselt kuulatada, siis kostab veider heli. Siin tegutsevad n-ö kullakaevajad.

Tuhala kullakaevajad ei ole mitte Alaska kullapalavikust tuttavad kullapannidega karmid mehed ega ka mitte kenad näitsikud rikaste meeshingede jahil, vaid Venemaalt pärit Starateli (vene keeles ‘kullakaevaja’ – toim) tõugu vihmaussid. Nende töö on valmistada kompostmullast vermikomposti, väärtuslikku maheväetist.

Vihmaussifarmis käib praegu vilgas elu. Mida soodsam temperatuur, seda suurem on usside isu ja paljunemissoov. Osaühing Tuhala Bio on vihmaussikakal põhinevat maheväetist tootnud 4,5 aastat, kuid esimesed kullakaevajad tõi ettevõtte üks osanik Venemaalt juba kümme aastat tagasi.

„Juba nende toomine oli üksjagu ettevõtmist, vaja oli läbida tollid, karantiinid. Staratel on Venemaal aretatud vihmaussitõug ja loodud just väetise tootmiseks. Ta sööb rohkem ja paljuneb kiiremini kui porgandipeenrast tuttav tavaline vihmauss,” selgitab ettevõtte juht Jaanus Saadve. Näiteks kui muidu annab vihmauss aasta jooksul 6–8 järglast, siis Starateli tõugu ussil võib aasta jooksul lapsi tulla 1500. Vihmauss on ka üllatavalt pikaealine, elab kauem kui keskmine koer ehk lausa 16 aastat. „Meil on siin hunnikus kindlasti ka neid tüüpe, kes omal ajal üle Venemaa piiri tulid.”

Söögituba, elutuba, WC

Kuidas vihmauss väetist teeb? Põhimõtteliselt näeb vihmaussifarm välja kui piklik mullahunnik, kuid terasemal silmitsemisel on näha, et hunnik pole igalt poolt ühesugune. „Vihmauss on tark, käib hunniku ühes otsas söömas, sinna paneme kogu aeg komposti juurde, hunniku keskel on tal elutuba, seal ta paljuneb ja teises otsas käib ta hädal. Siit saamegi toodangu ehk vihmaussi läbitöödeldud mulla,” räägib Saadve. „Vihmaussidele on toiduks maheveise sõnnikukompost, milles pole umbrohuseemneid ega haigustekitajate baktereid. Nagu siin n-ö näidistesaalis näha, siis vihmaussiväetis ei haise ega määri.”

Et ussid isukalt toimetaksid, peab mullaauna temperatuur olema 20 kraadi ringis. Ussid ei taha valgust ega tõmbetuult. Söövad nad päeva jooksul sama palju, kui ise kaaluvad. Ühes ruutmeetris mullas peaks neid olema umbes 40 000. Ussifarmi pidaja töö on hoida kohas stabiilseid tingimusi, lisada sööta, auna kasta ja eemaldada usside läbitöötatud kompost. See lastakse läbi trumli, pakendatakse ja saadetakse Taimerammu nime all müüki. Osa toodangust läheb Soome.

Saadve sõnul on vihmaussi vermikompost väga väärtuslik väetis. „Kui paned peotäie seda kraami taimepotti, saab taim sealt 3–5 aastat kõik vajaliku. Taimerammu maheväetist kasutades kasvab saak loomulikult ja keemiavabalt, taimede viljad on maitsvamad ja õied lopsakamad, taim on tervem ja tugevam ning peab paremini vastu haigustele, taastub mulla viljakus ja huumusloomeprotsess, kahjurputukad on tõrjutud tänu kitinaasi sisaldusele,” räägib ta.

„Müüme väetist tahkel ja vedelal kujul. Tahke vermikompost on väetis, mis näeb välja nagu muld. Kui ostad kotitäie komposti, tuleb seda segada mullaga vahekorras 1:10. Vihmaussikompost on universaalne väetis, sobib kõikidele taimedele orhideedest kuni teraviljani välja. Sisuliselt kasvab kogu maailm vihmaussikakal.”

Vihmausse endid müüdavas väetises pole. „Nemad on meie töötajad ja jäävad meie juurde,” muigab Saadve. Samuti sõnab ta, et vihmausse ettevõte ei müü ja kel soov oma kodune väetisevabrik püsti panna, saab vihmaussikompostri soetada mõnelt nende müümisele spetsialiseerunud firmalt.

Maheväetist müüakse Soome

Taimeramm on üks väheseid Soomes ja Eestis tunnustatud maheväetisi. Väetis on kantud Soome maheregistrisse ja tootele on Soome Toiduametis analüüsid tehtud. „Soome turule saamine võttis aega poolteist aastat, kuid nüüd oleme registris ja see on juba kõva sõna. Millegipärast Eestis tehtud analüüse ei võeta nii tõsiselt kui Soome omi. Rõõmu teeb, et Soome suuruselt teine mahetootja kasvatab kurke-tomateid suuresti meie toodangu peal,” sõnab Saadve. Välisturgudest on sihikul veel Rootsi, Türgi, võib-olla ka Araabia Ühendemiraadid. Lähiajal avab Tuhala Bio uued farmid Raplas ja Lätis.

Taimeramm on üks väheseid nii Soomes kui ka Eestis tunnustatud maheväetisi.

Taimeramm on müügil suurtes aianduskeskustes, nagu Hansaplant, Gardest, samuti mõnes ehituspoes. Toodangut müüakse ka mahepõllumeestele, kelle elu vihmaussikomposti kasutamine hulga kergemaks teeb. „Praegu viib põllumees põllule 35–45 tonni sõnnikut hektari kohta. See on vajalik, et põllul üldse midagi toimuks. Meie saame ühest tonnist veisesõnnikust 600 kilo vermikomposti ja hektarile läheb seda maksimaalselt neli tonni,” räägib Saadve.

Ta lisab, et Tuhala Bio jaoks on vihmaussiväetis tegelikult eeltöö suurema plaani tarvis. „Tahame hakata kasvatama oma kogukonna jaoks mahetoodangut siinsamas kohapeal. Maheväetise tootmine käib selle ideega orgaaniliselt kokku.”

Õpilased huvituvad mahekasvatusest

Räpina Aianduskoolis katsetatakse Taimerammuga taimede kasvatamist ning aianduse juhtõpetaja Anu Käär ütleb, et tulevastel aiapidajatel on suur huvi looduslike kasvatamisviiside vastu.
„Lausa nii, et kui me räägime mineraalväetistest, siis nad kohe uurivad, et mis oleks nende looduslik alternatiiv,” ütleb Käär.
Praegu on aianduskoolis pooleli katse salati ja rukola kasvatamisega. Osa taimi said mineraalväetist, osa Taimerammu. Käär räägib, et mineraalväetist saanud taimed kasvasid küll jõudsamalt, kuid kuna katse toimus tehislikes oludes, jäi saamata see kasu, mida vermikompost annab mullastikule.
„Looduslikus keskkonnas rikastab vihmaussikompost kogu mulla ökosüsteemi, mineraalväetise kasutamine aga sellist efekti ei anna. Meil on hea meel, et Eestis leidub tootjaid, kes mõtlevad ka loodusliku väetamise peale. See valik on siiani olnud üsna kesine,” sõnab ta.