Ruhnu saarel hoitakse Paidest pilk peal

Paide elektrijaama juhtimisruum, kus kütteperioodil on ööpäev läbi tööl kaks operaatorit.

FOTO: Kuido Saarpuu

Orienteeru pisut hoonete vahel, roni metalltrepist üles ja leiad end Paide elektrijaama juhtimisruumist. Seal avanev pilt võtab silme ees kirjuks: hulk ekraane, igaühel numbrid, tablood ja graafikud. Hiljem, end ruumis juba kodusemalt tundes, on pilk sama kirju.

Juhtimisruum on olenevalt hooajast ööpäev läbi ühe või kahe operaatoriga mehitatud. Mehed hoiavad pilgu peal kõigil elektrijaamas toimuvatel protsessidel. Ei ole liialdus öelda, et sealt ruumist, nagu nimigi ütleb, juhitakse elektrijaama tööd ja tagatakse Paide linna elanikele kodusoojus.

Toodab ka pilvise ilmaga

Ühtlasi hoitakse ruumist pilku peal sadade kilomeetrite kaugusel asuval Ruhnu saarel, täpsemalt saarel asuva lennuvälja lähedusse mullu oktoobris valminud taastuvenergialahendusel. See koosneb kodumaisest tuulikust, Hiinas toodetud päikesepaneelidest tehtud päikesepargist, Saksamaa ja Jaapani tehnoloogiat sisaldavast akupangast ja diiselgeneraatorist. Kõik need ja nende olulised parameetrid on ekraanilt leitavad ja hiirekliki kaugusel süvitsi minemisest.

Enefit Greeni juhatuse liige Innar Kaasik selgitab, et kui Paidesse elektrijaama territooriumile valmis neil 145 kW päikeseelektrijaam, siis Ruhnus on päikesepargi võimsus 162 kW. „Siis on meil Ruhnus veel kaks biodiisli toitel diiselgeneraatorit (160 kW). Need olid saarel olemas juba algupäraselt, enne taastusenergialahenduse valmimist,” täpsustab ta. „Ruhnus on ka üks tuulik (50 kW).”

Kõik see kokku teeb umbes 500 000 eurot maksma läinud Ruhnu elektritootmislahenduse väljundvõimsuseks 160 kW, mis on piisav kogu saare elektrivajaduse katmiseks.

Kui märtsi alguses olid päikesepaistelised ilmad, siis ööpäeva keskmisena tootsime taastuvenergiast isegi kuni 70 protsenti vajalikust energiast.

Ekraanil päikesepargi juures näha olevad rohelised noolekesed näitavad, et 13. märtsi hommikul oli elekter pargist liikumas laadimisse ehk akupanka. Akupank kujutab endast automaatikat täis konteinerit, mille akusid laetakse taastusenergial põhinevatel allikatest: päikesest ja tuulest. Õhtuti hakkab akupank päeva jooksul kogutud taastuvenergiat elektrivõrku andma. Öisel ajal ning talvel pimedamal ja külmemal ajal töötab tavapäraselt ka biodiiselgeneraator.

Samal märtsi keskpaiga hommikul, mil Paide päikesepark tootis 21 kW, oli Ruhnu päikesepargi toodang 85–90 kW ehk pelgalt ekraani vaadates saime teha järelduse kohapealse ilma kohta. Hiljem nutitelefonist kontrollides selgus, et nii see oligi: ilm, erinevalt sombusest Paidest, oli saarel päikesepaisteline. Oli ka tuul, mis aitas kaasa, et ühest poolsaare tippu paigaldatud 50 kW maksimumvõimsusega tuulikust tuli võrku 41 kW.

2017. aastal korraldas Elektrilevi Ruhnule uue energialahenduse rajamiseks konkursi. Konkursi üks tingimus oli, et 50 protsenti energiast tuleb toota taastuvatest allikatest. „Kui märtsi alguses olid päikesepaistelised ilmad, siis ööpäeva keskmisena tootsime taastuvenergiast isegi kuni 70 protsenti vajalikust energiast. See, keskkonnasäästlik lahendus, tähendab väiksemat diislikulu, müra ja õhusaastet,” täpsustab Innar Kaasik.

Peaaegu tööjõuvaba lahendus

Tänapäevaste IT-lahendustega võib Ruhnus valminud süsteemi vajadusel juhtida kust iganes maailma punktist.

Innar Kaasik avaldab, et Enefitil on kolm juhtimiskeskust: Tallinnas, Paides ja Valkas. „Kuna olime Kesk-Eestis digitaliseerimise ära teinud, siis otsustasime, et Paide ongi Ruhnu taastusenergialahenduse juhtimiseks kõige õigem koht,” sõnab ta. „Viimase viie kuu jooksul on tulnud siit reageerida ühele automaatikarikkele, muidu on loodud süsteem töötanud laitmatult. See ongi päikeseelektrijaamade ja akupankade eelis, et need on peaaegu tööjõuvabad.”

Olgu öeldud, et Liivi lahes asuva Ruhnu saare pindala on 11,9 km², pikkus on 5,5 ja laius 3,5 km. Lähim koht mandril ei asu mitte Eestis, vaid hoopis Lätis: 37 km kaugusel asuv Kolka neem Kuramaal. Suurematest linnadest on Kuressaare 70, Pärnu aga enam kui 90 km kaugusel. Isegi saarenaabri Kihnuni on 54 km.

Kuigi rahvaarv on ligi 170, on 12 ruutkilomeetri suurusel saarel püsielanikke 60 inimese ringis. Suvitajate arvelt võib see periooditi muidugi kasvada mitmekordseks. Innar Kaasik selgitab, et suurimad elektritarbijad on Ruhnus sadam, pumba- ja reoveejaam, vallakeskus ja koolimaja. Jahutusseadmetega varustatud kaks kauplustki on tarbijatena reas. „Kuigi mandrimehed võivad arvata, et Ruhnus on ainult ahiküttega eramud, siis nii see päris ei ole. Kujutage ette, kui kogu saare puidutagavara ära kütta, siis oleks saar ju mõnekümne aastaga lagedaks raiutud. Teisisõnu, omajagu palju on saarel elekterkütet, koolimajagi kasutab maakütet,” teab Innar Kaasik öelda.

Ruhnu loodud diiselgeneraatorite kõrval alternatiivseid energialahendusi pakkuv süsteem on lähiregioonis Kaasiku sõnul ainulaadne ning selle vastu tuntakse elavat huvi. Lähiriikidest Soomest, kaugemalt Aafrikastki.

Senise põhjal saab öelda, et selline lahendus toimib hästi. Innar Kaasik toob välja asjaolu, et isegi kui päikest pole piisavalt, on Ruhnu jagunud tuult, sama toimib vastupidi, üks kompenseerib teist.

Ruhnu saare aastane elektritarbimine on umbes 450 MWh.

Populaarne

Tagasi üles