Värsket rapuntslit saab varakevadest hilissügiseni
4. aprill 2019, 00:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kes meist ei teaks lapsepõlvest vendade Grimmide muinasjuttu imeilusast pikkade juustega Rapuntslist. Rapuntsel oli keskaja Euroopas levinud köögivili, mis kahjuks nüüd on mõneti unustatud.
Põldkännakusalat oli Euroopa talupoegade toit seni, kuni Louis XIV kuninglik aednik de la Quintine seda ka aadlile tutvustas. Meie toidupoodide köögiviljaletil võime seda kohata lamba-, harvem põldsalati nime all. Lambasalati nimi on tulnud sellest, et taime esimeste lehtede ilmumine langeb kevadel lammaste poegimisega samasse aega.
Põldkännak (Valerianella locusta) on 12–30 cm kõrguse varrega ühe- või kaheaastane rohttaim palderjaniliste sugukonnast. Põldkännak kasvab metsikuna Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Lääne-Aasias. Seda kultiveeritakse, aga kasvab ka umbrohuna. Põhja-Ameerikas on seda samuti hakatud kasvatama, lisaks on taim metsistunud ja naturaliseerunud ida- ja läänerannikul.
Kännaku õied on valged, õitseb mais ja juunis. Looduses kasvab meil harva, peamiselt läänesaartel. Kasvatatakse maitse- ja salatitaimena enamikus Lääne-Euroopa maades. Euroopas on seda hakatud viljelema ka katmikaladel, kus annab lehesaaki aasta ringi. Aretatud on mitmeid sorte ja seemet liigub ka Eesti kauplustes.
Agrotehnikast
Rapuntsel on vähenõudlik nii mulla (sobivam pH 6–7), valguse kui ka soojuse suhtes. Kuna taimed kasvavad rahuldavalt ka jaheda ilmaga (4–8 kraadi), sobib põldkännak hästi just kevadel ja sügisel, et saada tervislikku rohelist.
Sügiseseks tarvitamiseks tuleb teha külv juuni lõpus või juuli algul, saaki saab alates oktoobrist, pehmel lumevaesel talvel veel detsembriski. Põldkännakut saab talvel ka toas kasvatada.
Kui seemned külvata augusti lõpul, tuleb taimed külmade tulekul katta puulehtede ja kuuseokstega. Saaki saab aprillis. Külvata võib ka aprillis, saaki saab juunis. Varakevadel on kaval istikud ette kasvatada, külvake seeme märtsi teisel poolel või aprilli algul.
Idanemiseks on vaja 15–20 kraadi soojust, tõusmed ilmuvad 8–12 päeva pärast. Kasvutingimuste suhtes pole taim nõudlik, aga eelistab huumusrikast savimulda. Paljundatakse seemnetega. Idanevus säilib 3–4 aastat.
Külvake ritta 2 cm sügavusele, reavahe 15–20 cm, taimed harvendage, jätke vahet 3–4 cm. Võib teha ka hajuskülvi, ühele ruutmeetrile külvake 1,5–2 g seemneid. Tõusmed tärkavad 8–12 päevaga. Külvist saagini kulub avamaal 70 päeva, seda on tunduvalt enam kui paljudel teistel salatitel. Lehti saab hakata noppima 50–60 päeva pärast tärkamist.
Kuna taimed kasvavad rahuldavalt ka jaheda ilmaga (4–8 kraadi), sobib põldkännak hästi just kevadel ja sügisel, et saada tervislikku rohelist.
Suvel kuumaga kasvab halvasti, sest on pikapäevataim, mistõttu puhkeb soojade ilmade saabudes õide.
Saagi koristamiseks lõigake leherosetid terava noaga otse maapinna kohalt maha, juured jätke mulda. Kui soovite saada lambasalatit sügisel, tehke uus külv juuni lõpul või juuli algul, septembrist on siis jälle peenralt värsket rohelist võtta. Vanad taimed on mõrkja maitsega ega kõlba toiduks.
Kännak toidutaimena
Kännak on õrnade maitsvate lehtedega salatitaim, rikas vitamiinidest ja mineraalainetest. Eeterlikud õlid annavad sellele salatile pähklimaitse. Põldkännak moodustab kena tiheda leheroseti. Lehed sobivad salatiks õisikuvarre moodustumiseni. Lehtedes on valke 2, rasvu 0,4 ja süsivesikuid 3,6 protsenti, lisaks C-vitamiini ja karotiini. Eriti väärtuslikuks teevad kännaku väävlit sisaldavad eeterlikud õlid, aga ka magneesium ja fosfor.
Kännak parandab seedimist, ainevahetust ja tõstab söögiisu. 100 g kännakut annab 21 kcal energiat. Kännakusalatisse soovitatakse lisada sidrunimahla või sidrunhapet ja suhkrut või mett, sobiv lisand on ka jämedalt purustatud pähklid, mandlid, kergelt röstitud ja jämedalt purustatud kõrvitsa-, seesami-, lina- ja kanepiseemned.
Põldsalati head kaaslased on ka pirn, tsitrusviljad, avokaado, kartul, kitsejuust, kana ja sinep. Oliiviõlis kiirelt läbi kuumutatud lehtedest saab hõrgutava kastme pastale. Isuäratav tundub ka prantslaste retsept, kus põldkännaku lehed segatakse kokku punapeedi, Kreeka pähklite või praetud peekonikuubikutega. Kuna lambasalat on praegu kõikjal müügil, võib igaüks selle maitseomadusi proovida.
Retseptid
Tervistav smuuti
1 banaan, 1 keskmine õun, 1 avokaado, 1 laimi mahl, 100 g rapuntslit ja 2 kuhjas tl kanepi- või seesamiseemneid. Kasuta vett (0,5 l) või kookosmahla, mida on praegusel aastaajal ideaalne asendada vahtra- või kasemahlaga. Soovi korral lisa veidi jääkuubikuid, mikserda kõik ühtlaseks massiks ja serveeri kohe.
Rapuntsel tuunikalaga
250 g rapuntslit, 1 sibul, 3 kõvaks keedetud muna, 1 tuunikalakonserv ja väiksem purk musti oliive. Rapuntsel valmista ette nagu tavaliselt. Sibul puhasta ja lõika ratasteks. Munad lõika seibideks ja tuunikala tükelda kahvliga väiksemaks. Sega salatikausis kõik koostisosad oliividega ja kaunista peenestatud maitserohelise ja mõne sidruniviiluga. Kõrvale paku valget veini.
Pähkline rapuntslikaste pastale
1 laimi mahl, 200–250 g rapuntslit, 2–3 kuhjas sl keedetud riivitud peeti, 1–2 kuhjas sl jämedalt purustatud Kreeka pähkleid, 1 sl külmpressitud oliiviõli, maitseks veidi soola ja värskelt jahvatatud musta terapipart, soovi korral noaotsatäis värskelt jahvatatud muskaati. Aseta rapuntsel sõelale ja tõsta 5 sekundiks keevasse vette, jahuta jooksva külma vee all ja nõruta. Mikserda nüüd kõik komponendid ühtlaseks paksuks kastmeks. Soovi korral sega juurde praetud peki- või peekonikuubikuid.