Esmaspäeva hommikuks oli ta saanud tuhandeid toetusavaldusi ja abipakkumisi, teiste seas paar kõnet riigikogu liikmetelt, kes lubasid asja veel sama päeva jooksul korda ajada. Ka keskkonnaministeerium käis esmaspäeva lõunaks oma ettepaneku välja.
Põltsamaa roosiaia territoorium laiub ettevõttele kuuluval 3,2 hektaril, aga jutt käib parkla kõrval asuvast 1000ruutmeetrisest riigile kuuluvast platsist. Orasi räägib, et tegu oli räämas maa-alaga, mida keegi ei hooldanud, ja nii leppisid roosiaia eelmised omanikud vallaga kokku, et heakorrastavad oma kuluga selle koha, et turismibussidega saabunud inimesed ei peaks esimese asjana prahti täis näotut platsi vaatama.
Roosiaed on peaaegu paarkümmend aastat maatüki eest hoolitsenud ja sinna ka pargiroose istutanud.
Viis aastat tagasi käskis riik esimest korda maatüki vabastada. „Toona lahenes probleem tänu meediakajastusele, üldsuse väga suurele pahameelele ning Keskkonnaministeeriumi mõistlikule otsusele, et maatükil kasvab muljet avaldav sajast vanast pargiroosi sordist koosnev roosikollektsioon, mis omab tähtsust loodushoiu ja loodushariduse seisukohalt lähtudes,” meenutab Orasi.
Riik sõlmis roosiaiaga viieaastase tähtajaga reaalservituudi lepingu. „Samal ajal kutsus Maa-amet kokku ühise laua taha riigi esindaja, Põltsamaa vallavanema ja minu, et arutada, kuidas olukord pikemas perspektiivis mõistlikult lahendada,” räägib Orasi. „Põltsamaa vallavanem pakkus, et vald taotleb riigilt maa tagasi valla omandusse ja saab edasi nimetada selle maatüki rohealaks ja anda avalikku kasutusse, ilma et peaks sealt roosipõõsad likvideerima. Lahendus tundus mulle väga mõistlik ja jäin asjade edasist kulgu ootama.”