Väikelaen ühendab ettevõtlikke naisi

„Meie juurde jõuab naine, kel on idee, unistus saada ettevõtjaks,” sõnab Margo Orupõld (vasakul). Tema kõrval seisab kunstik Flo Kasearu. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Viis aastat on Eestis tegutsenud naisettevõtjate klubid – ametliku nimega laenugrupid. Tegemist on võimalusega saada kord kuus kokku ümbruskonna ettevõtlike naistega, küsida nõu enda äri suhtes ja jagada teadmisi teistele. Samuti saada soovi korral mikrolaenu oma ettevõtmise edendamiseks.

Tegemist on mikrokrediidi projektiga, mille MTÜ ETNA ellu kutsus ja mis Avatud Eesti Fondilt rahastuse sai, partneriks on Maaelu Edendamise Hoiu-Laenuühistu. Projekti eestvedaja ja laenugruppide juht Margo Orupõld andis äsja Jänedal peetud ETNA konverentsil ülevaate, kuidas niisugune naistele ettevõtluse arendamiseks väljapakutud võimalus on toiminud.

Orupõld toob välja, et peamised takistused naiste jaoks ettevõtjaks saamise teel on stereotüübid ühiskonnas, naiste hariduslikust valikust tulenevad kitsendused, stardikapitali puudumine ja vähene riskivalmidus, samuti on raske ühitada töö- ja pereelu.

„Just see ajendas kirjutama projekti, mille kaudu naised saaksid võtta laenu oma äri alustamiseks. Majanduskriisi ajal oli Avatud Eesti Fondis taotlusvoor inimeste toimetuleku suurendamiseks maapiirkondades, saime 100 000 eurot, mida naisettevõtjatele üsna lihtsal moel välja laenata,” räägib Margo Orupõld.

Naistele, kel on soov ja tahe

ETNA käis mikrokrediidi ideed tutvustamas külakeskustes üle Eesti, huviliste põhjal sündisid esimesed laenugrupid, praegu on neid tosin ja sinna kuulub kokku 70 naist.

„Meie juurde jõuab naine, kel on idee, unistus saada ettevõtjaks. Tal endal peab olema soov ja tahe. Tal peab olema ettevõtluspisik, vajalik on ka turg. Grupp on koht, kus arutletakse ettevõtluse teemadel ning see pakub naisele ühtlasi kuuluvustunnet,” kirjeldab Orupõld.

Kuidas mikrokrediit ja laenugrupp toimib? Tegemist on äri- ja suhtlusvõrgustikuga, grupiga saab liituda või sealt lahkuda avalduse alusel. Grupi saab moodustada vähemalt viis naist. Laenugrupi kaudu saab ettevõtluskoolitust ja osaleda mentorprogrammis. Iga liikme äriplaani arutatakse grupis, antakse ideid, tagasisidet, kriitikat, kuni äriplaan on kõigi liikmete meelest igati hea ja toimiv – sel juhul on võimalik saada viieprotsendilise intressiga väikelaenu 2000 kuni 5000 eurot, keskmiselt taotletakse Orupõllu sõnul 3000 eurot. Laenu tagasimaksmiseks on aega kuni kolm aastat ja maksepuhkust saab taotleda kuni pooleks aastaks.

„Tegemist on grupilaenuga ehk kõik grupiliikmed on käendajateks,” ütleb Margo Orupõld. „Nagu ikka pole alati kõik 100 protsenti kohusetundlikud laenukohustuse täitmisel. Tegeleme sellega jõudumööda. Kuni grupis on laenuvõlglane, seni uusi laene grupile ei anta. Käendus on meil üles ehitatud usaldusele ja koostoimimisele.”

Tegemist on äri- ja suhtlus­võrgustikuga, grupiga saab liituda või sealt lahkuda avalduse alusel.

Viie aastaga on koostatud 86 äriplaani ja laenu on võtnud 71 naist. Gruppidesse kuuluvad nooremad ja vanemad ning eri tausta ja haridusega naised, kes tegelevad turismi, kinnisvara, köögiviljakasvatuse, ehituse, meditsiini, toitlustuse, kaubanduse, käsitöö, aianduse, aga ka iluteenuste, disaini, finantsarvestuse, õmblemise, koolitamisega.

„Mikrokrediit toimib seni, kuni on ettevõtlikke naisi, kes on huvitatud sellisest võimalusest oma ettevõtlust alustada või arendada,” märgib Margo Orupõld. Jätkuvalt on võimalik laenugruppidega liituda ja uusi gruppe luua.

Nagu sõpruskond

Greta Pukk, kivitöötlemisettevõtte omanik Tõstamaalt, juhib neli aastat Pärnumaal tegutsevat laenugruppi. „Suvel käime üksteisel külas, muul ajal saame kord kuus Pärnus kokku, räägime ettevõtlusest, peredest, isiklikest asjadest ja need ei lähe ruumist välja,” räägib Greta Pukk. Väga tähtis on just suhtlemine, üksteise toetamine.

Nende gruppi kulub seitse naist: turismiettevõtja ja lambakasvataja, riidepoodnik ja õmbleja, käsitööline, kes peab ühtlasi kohvikut, eripedagoog, suvekohvikut pidav jahinaine.

Pukk ütleb, et nende grupis on laenu võtnud kolm inimest. Näiteks eripedagoog võttis omaosaluse tasumiseks investeerimislaenule, et osta kontor, ja kohvikupidaja võttis catering’i-seadmete soetamiseks.

Greta Pukk ise pole mikrolaenu võtnud. „Müün looduslikust kivist köögitasapindasid Rootsi. Tellin Itaaliast tahutud kivid Eestisse ning lõikan ja töötlen, nagu vaja. Aga plaanin teha ka kohvikut ja võib-olla selle jaoks kaalun laenu,” kõneleb Pukk. „Minu jaoks on tähtis vabadus. Teha nii, nagu mulle meeldib, ise otsustada.”