Eesti kui piimariik laiendab maailmas haaret

„Sada protsenti toidust tuleb põllumajandusest, kalandusest ja osaliselt ka metsast. Ega meil selle tööga keegi teine ei tegele,” lausus Ilmar Lemetti.

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Ma ei tunne sind jälle ära,” tervitas üks põllumees teist ja täpsustas, „oled jälle pintsaku selga pannud.”

Sadakond põllumeest kogunes läinud kuu lõpul Olustvere mõisasse konverentsile „Põllumees kui tippjuht”. Esimese teemana kiigati maaeluministeeriumi kantsleri Illar Lemetti abil põllumajanduse olukorda ja mõeldi selle üle, mida toob homne.

„Sada protsenti toidust tuleb põllumajandusest, kalandusest ja osaliselt ka metsast. Ega meil selle tööga keegi teine ei tegele,” lausus kantsler ja lisas, et käesolevgi üritus kuulub koos suvise avatud talude päevaga sellesse seeriasse, millega põllumajandus n-ö pildile saada.

Piimatootmises viiendad

Põllumajandussektor oli eelmisel aastal tööandjaks ligi 22 000 inimesele, kuid see arv kahaneb. Veel 2013. aastal oli hõivatuid ligemale 26 500. Samas tasub märkida, et senini vähenenud 15–24aastaste töötajate hulk on taas tõusuteel.

Lisaks inimesele on põllumajanduses mõistagi tähtis maa. Selle hind tõuseb ja tehingute arv väheneb. Lemetti ettekandest selgus, et mullu tehti kalleima hektarihinnaga tehing Põlvamaal: hektari eest maksti 7858 eurot. Kõige odavamalt saadi hektar kätte Valgamaal, 114 euroga.

Eesti piimatoodang moodustas põllumajandussektori koguväärtusest 28 protsenti. „Piimatoodang ületas eelmisel aastal 800 000 tonni,” lausus kantsler. Laiemalt vaadates ongi eestlased piimatootmises esirinnas, näiteks 2017. aasta andmetel esiviisikus. Pärast Iisraeli, USAd, Lõuna-Koread ja Taanit oli Eesti piimalehmade produktiivsus kohe järgmine, 9176 kilogrammi lehma kohta. Euroopa keskmine jäi 7082 tonni juurde.

Piimandust tasub uurida ka väärindamise seisukohalt. 2018. aastal töödeldi Eestis toorpiima 582 900 tonni. Võrreldes 2017. aastaga toodeti rohkem joogipiima, koort ja võid, juustu, kohupiima ning lõssipulbrit.

Majandusharu kogutoodangut arvestades järgnes piimatootmisele 18 protsendiga teravili. Saagi mõttes oli küll kehvem aasta, kuid mitte hinna suhtes. Samuti tasub mainida sealihasektorit, sigade arv on taas tõusma hakanud.

Uued turud

Et põllumajandusest tulu tõuseks ja Eesti toit ka maailmast sissetulekut tooks, heitsid põllumehed pilgu siinsete põllumajandussaaduste ja toidukaupade sihtriikidele ehk tehti juttu sellest, kuidas on õnnestunud toidukaubaga uutele turgudele jõuda.

Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport on aasta-aastalt maailmas haaret laiendanud. Mullu oli ligi sada riiki, kuhu me toidukaupu eksportisime. 82 protsenti müügikäibest tuli Euroopa Liidust, sealhulgas 55 protsenti müügist Lätti, Leetu ja Soome. „Ülejäänu siis jääb kolmandatele riikidele,” sõnas Illar Lemetti. Ekspordis saame rääkida enamasti teraviljast, kalast, lahjast alkoholist ja piimatoodetest.

Mullu oli ligi sada riiki, kuhu Eesti toidukaupu eksportis.

Lemetti tõdes, et uute turgude leidmisel on tehtud palju tööd. Sinna pääsemine eeldab pikki läbirääkimisi ja riikidevahelisi lepinguid, eriti Aasia turgudele, näiteks Hongkongi, Hiinasse ja Jaapanisse.

2016. aasta mais avanes Eesti piimatoodetele Hiina turg. Sinna on eksporditud vadakupulbrit 700 tonni 4,4 miljonit euro eest. Samal aastal avanes suurriigi turg ka Eesti päritolu räimele ja kilule, misjärel on külmutatud räime Hiinasse jõudnud 261 tonni 125 000 euro väärtuses.

Jaapani turg avanes meie piimatoodetele 2017. aasta septembris, möödunud aasta lõpu andmete järgi eksporditi sinna lõssipulbrit saja tonni jagu 162 000 euro eest, juustu 1416 tonni ja 4,2 miljoni euro eest.

Lisaks Aasiale jõudsid piimatooted, eeskätt vadakupulber Ukrainasse ja Lõuna-Aafrika Vabariiki.

Viimastel kuudel on meie ettevõtjad saanud veel mitu head uudist. 2018. aastal avanes uus turg kalatoodetele Montenegros, piimatoodetele Mehhikos, piimakäitlemisettevõtetele Tšiilis ja imikupiima asendajale Hiinas. Tänavu avanes piimatoodetele ka Tuneesia turg.

Populaarne

Tagasi üles