Kurgikasvatajale tänavune kevad ei meeldi

„Taimed vajavad kasvamiseks ja saagi andmiseks sooja ja päikesevalgust. Päikest on aga olnud üsna vähe,” nendib Kuido Paimla. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Järvamaal üle kümne aasta köögivilju kasvatanud pereisa möönab, et tänavune sombune kevad tegi ta murelikuks, ka suvine tootmine ei paista kerge tulevat.

Järva vallas Imavere lähedal Eistvere külas kasvuhoonetes varajast kurki kasvatav Kuido Paimla teab, et igal aastal näitab loodus üllatuslikku palet. Ühtegi kevadet ei saa teisega võrrelda. Nii võib veebruari algul kurgitaimede kasvuhoonesse istutamist parajaks loteriiks pidada. „Loodusega käsikäes tegutseval ettevõtjal peavad olema tugevad närvid, lausa terasest, ei muud. Põllumehed hoiavad pöidlaid pihus saagikoristuse ajal, mina saagi kasvamise ajal,” tõdeb ta.

Kurk tuleb kätte kallimalt

Eelmise aasta mõnusalt päikseline kevad on veel hästi meeles, sellepärast panebki tänavune soe ja sombune ilm kukalt kratsima. „Taimed vajavad kasvamiseks ja saagi andmiseks sooja ja päikesevalgust. Päikest on aga olnud üsna vähe,” nendib Paimla.

Lisaks aitab päike kaasa kasvuhoonete kütmisele. Seega kasvatab sombune ilm köögiviljakasvataja kütusekulu.

Turul kehtivad aga omad seadused ja muutumatu kurgihind näitab, et need ei ole kuidagi seotud loodusega. „Kallineb vaid minu kurgi omahind ja pean oskama turumajanduses hakkama saada,” tõdeb Paimla.

Kui piimatootja saab mõneti loota riigilt saadavale rahale, siis katmikalal köögiviljakasvatajale ei anta midagi. Kõik tuleb enda tööga välja teenida. Pindalatoetust jagatakse vaid köögiviljakasvatajatele, kes tegutsevad avamaal. See oli Paimla sõnutsi tallegi abiks, kuid sel aastal mitte enam nii palju. „Vähendasin avamaal köögiviljakasvatust tunduvalt. Polnud mõtet, sest närvikulu saagikoristamisega oli suurem kui asi väärt,” sõnab ta.

Eestist ei leia avamaale kurke korjama kedagi. Tuleb otsida ukrainlasi, kuid nemad lähevad esmajärjekorras ehitustööle.

Paimla alustas köögiviljakasvatust 2009. aastal, 2014. aastaks oli tal umbes 1600 ruutmeetrit kasvuhoonepinda, kus sirgub peamiselt kurk ja sibul. Avamaad oli 15 hektari ringis. Kurgikasvatust alustas ta koostöös Põltsamaa Felixiga, hiljem Salvestiga. „Alustasin 20–25 tonni müügiga, 2015. aastal sõlmisin lepingu juba 90 tonnile, kuid tänavu lõpetan selle äriga, lihtsalt pole kasumlik,” ütleb ta.

Ärimees räägib, et kurgikorjajaid pole kuskilt võtta. „Eestist ei leia avamaale kurke korjama kedagi. Tuleb otsida ukrainlasi, kuid nemad lähevad esmajärjekorras ehitustööle.” See on Paimla sõnul mõistetav, sest ehitusturul on paremad võimalused maksta suuremat töötasu.

Peale selle tuleb välistööjõule kindlustada majutus, mis on maapiirkonna ettevõtja teine murekoht. Sedasi kasvas kulu iga aastaga ja asi ei tasunud enam ära. „Ettevõtjana pean oskama raha lugeda, muidu ellu ei jää. Nii kasvatangi avamaal nüüd vaid nii palju, kui ise oma perega harida suudan. Tulevik on küll tumedam, kuid vähemalt kindel. Pean hakkama saama, mis muud,” kinnitab ta.

Tänavu kasvatab mees avamaal peale kurgi veel vaid varajast kartulit, kapsast ja hernest. Parema tuleviku lootuses ostab ta igal nädalal mõne lotopileti. „Seni, kuni tulevad paarieurosed võidud, oskan rõõmustada, et kurgi müük sujub kenasti,” muigab ta.

Kohaliku kurgikasvataja toodangut saab osta Paides ja Viljandis, värske kurk on müügil mitmes poes Türil, Imaveres ja Koigis. „Kõik Coopi Järva tarbijate ühistu poed,” täpsustab Paimla.

Ettevõtjana oskab ta rõõmustada, et temalt tellitud kogus püsib enam-vähem sama. See tagab vajaliku stabiilsuse. „Pakun partneritele kindla kvaliteediga kurki. See on äris oluline,” teab ta.

Otsib pimedust taluvat kurki

Ta kasvatab kurgitaimed ise, kuigi neid saaks odavamalt Poolast osta, kuid Paimla väärtustab kvaliteeti. „Enda peale saan kindel olla, seepärast kasvatan kurgitaimed parem ise seemnest.”

Kurgisortide seast on Paimla kindlaks jäänud ‘Carambolile’, sest see talub kõige paremini siinset kliimat. Iga aasta katsetab ta mõnd uut sorti. „Otsin selliseid, mis kasvaksid hästi meie pimedates oludes, see tähendab lühema päevavalgusega,” selgitab ta.

Äri laiendamise plaani mehel pole. Esimese kasvuhoone rajamise ajal oli suureks abiks PRIAst saadud raha. Enne järgmiste kasvuhoonete ehitamist suutis mees ennast sedavõrd tõestada, et oli investeeringu tarvis tõsiselt võetav koostööpartner SEB pangale. „Teisiti poleks 100 000eurose investeeringu tegemine mõeldav olnud,” ütleb Paimla.

Ta mõistab, et laienemise jaoks oleks vaja suuremat turuosa ja kopsakamaid numbreid eelarves. Kuna need aga parasjagu puuduvad, jääb ta pigem praeguste võimaluste juurde.