Kuidas mõista ilmateateid?

Kevadised veed. FOTO: Arvet Mägi Foto: Arvet Mägi

Jätkame eelmise ilmajutu teemadel ilmateadetest. Näidisprognoos, mida on päriselt kasutatud: „Pilves ilm. Saartelt algav lörtsisadu läheb mandrile jõudes üle lumeks ja levib üle maa, kohati võib olla tuisku. Pärastlõunal läheb sadu saartel üle vihmaks ja läänerannikul lörtsiks. On jäidet, kohati sajab jäävihma! Puhub kagutuul 4–10, puhanguti 13 m/s, saartel ja läänerannikul 6–12, puhanguti 16 m/s, õhtul pöördub saartel lõunasse ja edelasse. Õhutemperatuur on –3…1, saartel kuni 4 °C.”

Arvestades Eesti asendit, on siinne ilmastik väga eripalgeline ja kiiresti muutuv; erinevused võivad vahel märkimisväärselt erineda juba mõne km ulatuses. Seetõttu ei olegi võimalik tekstina esitatud ilmateates muud moodi teha, kui märkida näiteks oodatav õhutemperatuur vahemikuna, sest muidu läheks tekst väga pikaks. Sellest puudusest saab osaliselt üle, kui ilmateade esitatakse graafiliselt (Eesti kaardile kantakse temperatuur arvväärtustena nt suuremate asulate kohta) või koostatakse asukohapõhine prognoos, aga seegi ei tähenda, et vahemikke saab vältida. Seetõttu on kasulik teada oma kodukoha asukoha eripärasid: nt põhjaranniku inimesed peaksid kevadel ja suve hakul arvestama briisiga, mis võib päeval ilma ootamatult jahedaks muuta. Mõnikord märgitakse soojemad või külmemad piirkonnad eraldi ära – näidisprognoosis „… saartel kuni 4 °C”. Paraku ei ole muutliku ilma või veel mõnede asjaolude korral võimalik anda nii kitsast kui 5kraadist, vaid tuleb anda märksa laiem temperatuurivahemik.

Eestis on tavaks kasutada 5kraadist temperatuurivahemikku ja kui vahemik sisaldab nii miinus- kui ka plusskraade, kirjutatakse suurema absoluutväärtusega arv esimesena (nt 0…–5 °C), aga plusskraadide puhul vastupidi (3…8 °C). Ilmselt on selle põhjuseks traditsioon ja ka iseärasused programmeerimises, kuna ilmateade jõuab inimesteni enamasti elektroonilisi kanaleid pidi.

Temperatuurivahemik esitatakse kolme punktiga arvude vahel, seevastu tuule kiirus mõttekriipsuga ehk vastavalt: ­–3…1 °C ja 6–12 m/s. Utoopilises prognoosis oli vahemik esitatud: 2 – -2 kraadi, mis on segadust tekitav, kuid sellist konstruktsiooni siiski kasutatakse, nt mõnedes ilmarakendustes nutiseadmetele (eesti keeles). Tuule kiiruse puhul ei ole mõtte- või mõni muu kriips probleemiks, kuna väärtus on alati esitatav positiivse arvuna (kui kiirus on 0 m/s, kasutatakse terminit tuulevaikus, mõnes tõlgitud ilmateates ekslikult vaikne tuul, nt wunderground). Viimastel aastatel on mindud seda teed, et kolm punkti asendatakse ühe või kahe punktiga, mida on põhjendatud näiteks ruumi kokkuhoiuga. Seda varianti siiski ei saa soovitada, kuna see tekitab segadust, sest võib mõjuda veana või tähendada kümnendmurdu (inglise keeles ja programmeerimises on kümnendmurru täis- ja murdosa eraldajaks punkt, mida kasutatakse viimasel ajal üsna palju eesti keeleski).

Kevad areneb paljuaastasest keskmisest kiiremini ja sajuste madalrõhkkondade mõju väheneb. Ilm on soe, isegi üle 10kraadine, kuid jaheneb peatselt. Siiski lund või väga külma ilmaga perioodi ei paista tulevat.