Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/02/02/938230t1h889c.jpg)
/nginx/o/2019/03/28/11901910t1hd480.jpg)
Kask oli esimene puu, mis pärast mandrijää taganemist meie alasid asustas. Eesti metsade pindalast moodustasid kaasikud veel kümmekond aastat tagasi ligi 30 protsenti. Meil kasvavad peamiselt arukask ja sookask, aegu tagasi ka maarjakased, mis paraku kalli hinna tõttu maha raiuti. Nüüd rajatakse äri eesmärgil nende istandusi uuesti. Suurimad kased võivad kasvada üle 25 meetri kõrgeks, tüve ümbermõõt on aga kuni 3,5–4 meetrit.
Kaski on istutatud koduväravasse ja maja juurde, kaseoksi on toodud tuppa suvistepühadeks ja jaanipäevaks. Kaseokstega ehiti väravaid, uksi, voodipeatsit ja elutuba, aga ka vankrit, millega surnuaeda või kirikusse sõideti.
Kaselehtede, -käsna, -pungade, -tõrva, -söe ja -mahlaga on ravitud haigusi ja puhastatud keha. Laste kasvatamisel kasutati vanasti abivahendina urvaplaastrit ehk tedreleiba. Kasemetsas kasvavad puravikud ja kaseriisikad, kasesegametsas tõrvariisikad ja kukeseened.
Kevadel mõtleme kõige rohkem keha puhastamise peale ja siingi tulebki kask appi, kuigi sellelt saab aasta ringi loodusraviks materjali koguda.
Pungad. Kogutakse talvel ja varakevadel. Kasutatakse sapi-, uriini- ja higierituse suurendamiseks. Pungadest valmistatakse vesitõmmis, 1 tl pungi valatakse üle tassi keeva veega ja hoitakse termoses või kaanetatud nõus 45 min, aeg-ajalt segades või loksutades.
Alkoholitõmmiseks võetakse 1 osa pungi ja 5 osa 70kraadist viina. Seda tilgutatakse kuuma vee sisse. Pungadega ei tohi liialdada, sest need võivad ärritada neerusid. Kui tunnete neerupiirkonnas valu, tuleb tarvitamine lõpetada. Üle 10 g päevas ei tohi kasutada ja mitte rohkem kui 5 päeva järjest.
Koor ehk toht kogutakse surnud puudelt. Mõnedel andmetel suurendab kasetohutee uriinihulka 6–7 korda rohkem kui lehetee. Tee valmistamiseks võetakse 1 sl kasetohtu ja hoitakse kuumas vees kaane all 45 min.
Tõrv ehk tökat. Valmistatakse kasetohust utmise teel (kinnises nõus kuumutamine ilma õhu juurdepääsuta 500–600 kraadi juures). Valmistamise kohta võib vaadata filmi Sagadi metsamuuseumis.
Tõrva kasutatakse salvides ja seepides. Nahaprobleemide raviks sobivad 3protsendilise kasetõrvasisaldusega salvid. Neid kasutatakse mädanevate haavade ja lamatiste raviks, naha vana sarvkesta eemaldamiseks. 3 protsenti kasetõrva sisaldab ka kuulus Višnevski salv. 15protsendilise kasetõrvasisaldusega salve on tarvitatud sügeliste, seen- ja nahaparasiitide raviks. Mitte mingil juhul ei tohi kasutada lahjendamata kasetõrva ega kase eeterlikku õli. Kasetõrvast valmistatakse ka seepi, millel on nahka parandav ja puhastav toime.
Eeterlikku õli saadakse destilleerimise teel noortest kaseokstest ja koorest. Kasutatakse samuti lahjendatult rasvas või õlis nahaprobleemide, sh psoriaasi korral.
Kasemahl hakkab jooksma, kui õues on 4–6 soojakraadi, vahel juba märtsis, aga kindlasti aprilli keskel. Kasemahl sobib neerude puhastamiseks ja naha ravimiseks. Kasemahlas olev ksülitool on hea hammastele, mineraalid ja vitamiinid annavad turgutust talvest väsinud organismile. Kasemahla kogumiseks tehakse puusse kuni 2,5 cm lai ja 5–6 cm sügav auk 40–50 cm kõrgusele. Auku pannakse voolik või tila. Kasemahl jookseb, kuni ilm läheb soojaks ja kased lähevad hiirekõrva, mille järel mahl muutub häguseks ja maitse pole enam hea. Siis on aeg auk puupunniga sulgeda ja oodata järgmist kevadet. Mahla ei tasu võtta iga aasta samalt puult, vaid lasta puul vahepeal puhata. Mahla võetakse ka oksast, sinna on küll raskem nõu kinnitada, aga mahl on magusam. Arukase mahl on magusam kui sookasel.
Kasemahla saab kääritada ja pastöriseerida, aga veel lihtsam on täita pudel kolmveerandini, sulgeda ja sügavkülma panna. Siis saab suvel karget ja kosutavat jooki, milles on mineraale ja muud kasulikku.
Kasemahlas olev ksülitool on hea hammastele, mineraalid ja vitamiinid annavad turgutust talvest väsinud organismile.
Kaselehti kogutakse enne jaanipäeva, siis on need ilusad ja rikkumata. Ise kogun enne 10. juunit. Lehed suurendavad uriinieritust ja on põletikuvastase toimega, neis on eeterlikke õlisid, tanniine ja tõrvaineid. Hea maitsega tee valmistamiseks võetakse 1 sl peenestatud lehti ja valatakse üle keeva veega, lastakse seista 10 min. Tõhusama toimega tee saab, kui sel kaane all või termoses 45 min tõmmata lasta.
Kasesütt toodetakse kasepuidust, seda vähese õhu juurdepääsuga nõus aeglaselt põletades ja hiljem veeauruga töödeldes. Nii saadakse poorne, suure imamisvõimega materjal, mis imeb endasse mürke, kemikaale, raskmetallijääke jm. Kasutatakse seedehäirete, kõhulahtisuse, gaaside ja mürgituste vastu. Mitte kasutada pikka aega järjest!
Kase küljes kasvab kasekäsn ehk must pässik, millest oli Maa Elus juttu kuu aega tagasi. Lisan niipalju, et käsnad hakkavad arenema umbes 30aastastel puudel ja saavutavad täissuuruse 70–80aastastel puudel. Kasekäsn on antioksüdantide poolest kümneid kordi võimsam kui meie ökopoodides müüdavad välismaised acai- või goji-marjad. Musta pässikut kasutatakse kasvajaravis ja immuunsüsteemi tugevdajana, sellest tehtud tõmmis alandab vere suhkrusisaldust.
Kasepuul on kõik osad kasulikud ja neid saab tarvitada keha turgutamiseks. Järele jääb vaid lehtede sahin, mille tuul laiali kannab. Nii et kasest on aasta läbi palju kasu.