Kaski on istutatud koduväravasse ja maja juurde, kaseoksi on toodud tuppa suvistepühadeks ja jaanipäevaks. Kaseokstega ehiti väravaid, uksi, voodipeatsit ja elutuba, aga ka vankrit, millega surnuaeda või kirikusse sõideti.
Kaselehtede, -käsna, -pungade, -tõrva, -söe ja -mahlaga on ravitud haigusi ja puhastatud keha. Laste kasvatamisel kasutati vanasti abivahendina urvaplaastrit ehk tedreleiba. Kasemetsas kasvavad puravikud ja kaseriisikad, kasesegametsas tõrvariisikad ja kukeseened.
Kevadel mõtleme kõige rohkem keha puhastamise peale ja siingi tulebki kask appi, kuigi sellelt saab aasta ringi loodusraviks materjali koguda.
Pungad. Kogutakse talvel ja varakevadel. Kasutatakse sapi-, uriini- ja higierituse suurendamiseks. Pungadest valmistatakse vesitõmmis, 1 tl pungi valatakse üle tassi keeva veega ja hoitakse termoses või kaanetatud nõus 45 min, aeg-ajalt segades või loksutades.
Alkoholitõmmiseks võetakse 1 osa pungi ja 5 osa 70kraadist viina. Seda tilgutatakse kuuma vee sisse. Pungadega ei tohi liialdada, sest need võivad ärritada neerusid. Kui tunnete neerupiirkonnas valu, tuleb tarvitamine lõpetada. Üle 10 g päevas ei tohi kasutada ja mitte rohkem kui 5 päeva järjest.
Koor ehk toht kogutakse surnud puudelt. Mõnedel andmetel suurendab kasetohutee uriinihulka 6–7 korda rohkem kui lehetee. Tee valmistamiseks võetakse 1 sl kasetohtu ja hoitakse kuumas vees kaane all 45 min.
Tõrv ehk tökat. Valmistatakse kasetohust utmise teel (kinnises nõus kuumutamine ilma õhu juurdepääsuta 500–600 kraadi juures). Valmistamise kohta võib vaadata filmi Sagadi metsamuuseumis.