Tüübikinnitus näitab, millises varustuses traktor liigelda tohib

Tüübikinnitusele vastav traktor koos haagisega. Konkreetse haagise tehniliselt lubatud kandevõime on 16 t, rattad maksimaalselt Ø 1,518 ja laius 788 mm, rehvid ADR 2x100x2000-10S. Teljevahe 1820 mm suurendab kandevõimet ja kuigi traktor on võimeline sõitma kiiremini, peab haagisega komplekti liikumiskiirus jääma 40 km/h piiresse. Esisillal pole sel traktoril topeltrataste kasutamine ette nähtud.

FOTO: Ain Alvela

Eestimaa vihmaste ilmade tõttu on meie põllud pehmed, see tingib vajaduse liikuvale tehnikale laiemaid rehve või topeltrattaid alla seada, sageli selliseid, mida tootja pole ette näinud.

Et traktor, kombain, haagis või mingi muu ka avalikel teedel liikuv transpordivahend vastaks Euroopa Liidu standarditele, Eesti liiklusseadusele ja valmistajatehase kasutusnõuetele, tuleb kõikidele maanteeametis arvele võetavatele liikuvatele masinatele teha tüübikinnitus. Tüübikinnituse teeb traktori, kombaini, haagise või muu masina tootja või maaletooja.

Tüübikinnituses sätestatakse tehasest tulnud või Eestis esmakordselt arvele võetava kasutatud masina varustus, heitgaaside parameetrid, mootori võimsus, masina ja rehvide mõõdud jmt.

Kui politseinik teel märkab, et traktoril on all laiemad rehvid kui tüübikinnituses kirjas, tuleb kuri karja. Tõenäoline, et traktor saadetakse uuesti ülevaatusele, võib-olla tuleb teha ka uus tüübikinnitus.

Vastab euroliidu standarditele

OÜ Agroproff müügijuht Karmo Karrik märgib, et seadus on tüübikinnituste osas range, vahest üleliiagi. Ent ka rikkumisi on rohkelt, tunnistab Karrik. Näiteks kui topeltratastega traktor tohib põllult põllule liikumiseks sõita maanteel eriloaga, kuid vaid kiirusega 25 km/h, siis tihti lastakse ikka 45 km/h.

„Mitmes Euroopa riigis ei tohi topeltratastega üldse teel sõita. Šotimaal käib asi niimoodi, et põllule sõidetakse ühtede ratastega ja seal keeratakse teised juurde,” kirjeldab ta.

Karriku sõnul on tüübikinnitus vajalik, et maanteeamet sõiduki üldse arvele võtaks ja sellele numbri väljastaks. Teinekord ütleb põllumees, et tal on põllud kodu ümber ja tal pole kombainiga teele asjagi. Võib-olla tõesti, ent kui uus kombain ostetakse liisinguga, siis pank üldjuhul sellist asja ei luba ning nõuab, et see registrisse kantaks.

Tüübikinnitus koostatakse tehase andmete põhjal ja see näitab, et masina kõik osad vastavad euroliidu standarditele.

„Kui tüübikinnitus on konkreetse margi konkreetsele mudelile juba olemas, siis on selle tegemine suhteliselt lihtne ja kiire, aga teinekord kulub kibedal hooajal selle saamiseks paar nädalat,” räägib ta. „Tüübikinnitus koostatakse tehase andmete põhjal ja see näitab, et masina kõik osad vastavad euroliidu standarditele.”

Ta lisab, et kui omanik kohe ostes soovib traktorile või kombainile laiemaid velgi ja rehve, tuleb see sealsamas diileriga läbi rääkida ja kui tehas seda tehniliselt võimaldab, tüübikinnitusse kanda.

Kui juba kasutuses olevale traktorile või kombainile soovitakse paigaldada tüübikinnituses märgitust laiemaid rehve, tuleb teha uus tüübikinnitus.

Tüübikinnitust tuleb järgida

OÜ Flint Kaubandus juhataja Jaan Sihv möönab, et tunnetab sageli tehnika ostjate survet tehase seadetest mööda minna kas siis laiemate rataste või mingi muu tehnilise lisanduse paigaldamise osas, mida valmistaja pole ette näinud.

Ta ütleb, et iseäranis tihti tuleb ette haagiste tehniliste nõuete eiramist. Kui traktorid sõidavad tänapäeval teel kiirusega 50 km/h ja enamgi, siis haagistele lubatud kiirus jääb tavaliselt 30 km/h piiresse. Kui nüüd sellise kaheteljelise haagisega sõita pidevalt lubatust kiiremini, siis kärule rakenduv koormusindeks muutub ja normaalrõhuga rehvid hakkavad pauguga lõhki minema.

Asi on selles, et liialt suure kiiruse korral ei suuda haagise lehtvedrustuse balanssiir, mis peab tagama haagise püsimise kindlalt traktori taga, enam tekkivat resonantsi pehmendada. Et seda vältida, tõstetakse rehvirõhku, mis aitab suurenenud koormuse resonantsi küll mõnevõrra „ära peita”, aga siis hakkab haagis veljekülgi maha sõitma, samuti ei tööta vedrustus enam nii, nagu vaja.

„Kõik tuleb sellest, et asi tahetakse võimalikult odavalt kätte saada, sest kui haagise koormustaluvust suurendada, muutub selle hind kallimaks,” selgitab Sihv. „Tehase poolt antud masina ja selle osade võimekuse näitajad ei ole õhust võetud ja omapäi asju muutes ei saa füüsikaseaduste vastu minna. Kui hanguga heinasülemit tõstame, siis haarame ju ikka varre alumisest osast, mitte otsast, kuigi hanguvars võib olla kolm meetrit pikk. Nii on kergem tõsta ja vars ei lähe puruks.”

Sihvi sõnul on tootjad oma masinate juures kõik lubatu ja lubamatu välja rehkendanud ning omaloominguks seal ruumi pole. „Kui tüübikinnituses on asjad ühtmoodi kirjas, ei maksa ise midagi teistmoodi juurde leiutada. Tulemuseks on katkine masin ja kopsakas remondikulu.”

Tüübikinnitus

* Tüübikinnitus on menetlus, mille tulemusena maanteeamet tunnistab, et mootorsõiduki või selle haagise süsteemi ja varustuse tüüp vastab kehtestatud nõuetele.
* Tüübikinnitus on heakskiit, et toote prototüüp täidab kokkulepitud nõudeid. Prototüübi tehniline kirjeldus dokumenteeritakse ja lõpptoode peab vastama konkreetsele kirjeldusele.
* ELi riigid lubavad turule lasta, registreerida ja kasutusele võtta vaid selliseid sõidukeid, millel on asjakohane tüübikinnitus.
* Registreeritud mootorsõiduki või selle haagise ümberehitamiseks annab loa maanteeamet, ümberehitatud sõiduk peab vastama kehtivatele tehnonõuetele ja omama tüübikinnitust.
* Tüübikinnituse toimingute eest tuleb sõiduki omanikul tasuda riigilõivu.
Allikas: maanteeamet

Paljud põllumasinad vajavad saateautot

* Liikluses tohib osaleda traktoriga, mille enda või haakeseadme suurim laius ei ületa 2,55 m.
* Erandkorras pole eriveose luba vaja, kui masina laius ei ületa 3 m, küll aga peab sõiduk olema tähistatud.
* Liikurmasinad, mis on laiemad kui 3 m, tohivad teedel liikuda vaid koos saateautoga.
* Kõik eriload annab välja tee omanik, riigimaanteedel liiklemiseks maanteeamet.
Allikas: Riigi Teataja, liiklusseadus

Populaarne

Tagasi üles