Piimakarjapidaja seab kõrgeid sihte

„Praeguse piimahinnaga annab majandada küll, aga ei tohi ka üle investeerima hakata, milleks võib ahvatlus headel aegadel kohati üsna suur olla,” leiab Ahti Kukk. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Seljal ja Piistaojal asuvates lautades on praegu kokku tuhatkond lehma, aga lähiaastail on omanikel kavas ­piimaandjate arvu peaaegu kahekordistada, milleks tehakse iga päev usinalt tööd.

Kõigepealt üritab praegu üht Pärnumaa suuremat piimakarja haldav loomakasvatusharidusega Ahti Kukk selgitada mõne aasta eest toimunud keerulisi muudatusi, mis kaks lähestikku asuvat tootmist ühe mütsi alla koondasid. Nimelt omandas Selja osaühing aastal 2013 kõik Piista­oja Katsetalu osakud ja enne seda eraldi tegutsenud ettevõtted läksid ühise juhtimise alla. Tollal oli Selja omanik veel Jõgeva Tootjate Liit. Kaks aastat tagasi ehk 2017. aasta kevadel ostis nimetatud tootjate liidu osakud ära tuntud juustutööstus Estover. Sellega said nii Selja kui ka Piistaoja piimafarmid endale tugeva omaniku ja toodangule väga hea väljundi ehk nagu ütleb Kukk, siis piima realiseerimisega neil muret ei ole – kõik läheb Estoverile. Koostöö on vastastikku kasulik, sest niiviisi on ka juustutootja toorainega püsivalt kindlustatud.

Plaan karja suurendada

Siin ehk peitubki Selja osaühingu edenemise saladus, sest toodangu müügikanalite otsimisega pole vaja vaeva näha. Teiseks laseb ka praegune piimahind veidi kergemalt hingata. Kolmandaks on selle piirkonna rohu- ja põllumaad piimakarja ülalpidamiseks sobivad. Kõik see kokku võimaldab omanikel teha laienemisplaane ja unistada suurelt.

Kui praegu on kahe farmi peale kokku tuhatkond lehma, siis näeb omanike koostatud investeeringute kava ette 1400 lüpsva lehmani jõudmist, mis teeks karja suuruseks 1700 pead. Sel juhul ulatuks toodangu maht viie kuni seitsme aasta perspektiivis 50 kuni 60 tonnini päevas. Selle eesmärgini jõudmiseks tehakse juba praegu investeeringuid. Eelmise aasta lõpus avati Seljal uus 700 kohaga lüpsikarjalaut, mis maksis 1,8 miljoni euro ringis ja kus on veel ruumi umbes sama suurele hulgale loomadele või veelgi enam. Selle aasta plaanid pole veel päris selged, sest sõltuvad suures osas PRIA toetustest, kuid laienemine kindlasti jätkub. Ehitada on vaja lägahoidlaid ja lehmade arvu suurenemisel üle 1200 ka uut lüpsikarusselli. Lisaks tekib tarvidus ühe noorkarja- ja ühe poegimislauda järele.

Kui praegu on kahe farmi peale kokku tuhatkond lehma, siis näeb omanike koostatud investeeringute kava ette 1400 lüpsva lehmani jõudmist, mis teeks karja suuruseks 1700 pead.

Karja suurenemisel kasvab ka söödavajadus ja sellelegi tuleb mõelda. Praegu on kahe ettevõtte peale kokku maad 2400 hektarit, millest ligi tuhat hektarit on teravilja all. Et suurenevat karja ära toita, tuleb rohumaade osa kindlasti kasvatada. Sel kevadel pannakse juba ka maisi maha. Samas vajavad rohumaad uuendamist. Kokkuvõttes peaks selle skeemi kohaselt söödaga välja tulema ka üha paisuva karja olukorras, sest teravilja saab vajadusel alati juurde osta. Praegu ostetakse lisaks mineraale ja rapsikooki.

Piimahind laseb majandada

Küsimusele, kuidas lehmade piimaandi parandada, vastab Kukk, et kindlasti on seda võimalik teha lüpsikordi suurendades ehk kui praeguse kahe korra asemel lüpsta kolm korda päevas, mis ongi plaanis. See annaks 10–12 protsenti toodangut juurde. Enne on aga vaja soetada uus lüpsikarussell. Praeguse lüpsiplatsiga eriti midagi juurde saada pole võimalik ja karja suurenemisel soovitud mahus ei võimalda see ka kõiki lehmi ära lüpsta. Samm-sammult edasi minnes selgineb ka uute investeeringute vajadus.

„Praeguse piimahinnaga annab majandada küll, aga ei tohi ka üle investeerima hakata, milleks võib ahvatlus headel aegadel kohati üsna suur olla,” leiab Kukk, kes oma tööelu jooksul igasuguseid olukordi näinud. Eks sellega on nii nagu Eesti riigigagi, et headele aegadele võivad järgneda vähem head ja alati tasub midagi varuks jätta. „Isegi siis, kui piima hind väga madal oli, siis Seljal ega Piistaojal ükski arve tähtaega ei ületanud,” märgib mees, kes varem mitmes kolhoosis sama tööd tehes erinevaid aegu ja olukordi näinud.

Töötajaid on kahe koha peale kokku 60 ringis. Neist töötab Selja tanklas neli inimest. Tankla soetati esialgu oma masinate tarbeks, aga hiljem tekkis mõte kütust müüma hakata ja see on ennast igati ära tasunud. Küsimusele, mis on Piistaojal, mida ametlikult siiani katsetaluks nimetatakse, taluga ühist, vastab Kukk, et ega ei olegi. Saladus peitub aga jällegi ajaloos. Nimelt kuulus Piistaoja Katsetalu kunagi Eesti Maaülikoolile, kuid kuna see jäi Tartust liiga kaugele, et seal mingit ülikooli praktikakohta omada, siis müüdi see ära.

Suuruselt on Selja OÜ, mis sisaldab endas nüüd ka Piistaoja tootmist, Pärnumaal kolmas-neljas, aga juhatuse esimees ei salga, et kunagi tahaks esimeseks saada. Kuuldut kokku võttes ei tundu selle eesmärgi saavutamine kuigi võimatu olevat. Muidugi kui üldine riigi majandusolukord soosib ja piimaliitri hind vähemalt praegusel tasemel püsib.