Moodsa aiaomaniku soov: kogu aeg ilus ja vähe tööd

Terje Prisk ütleb, et kõik tööd, mis nad nüüd kevadel tegema hakkavad, on broneeritud juba eelmise aasta suvel. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Koduaeda rajama hakkava inimese põhisoov on, et seda oleks aasta läbi ilus vaadata, aga nõuaks väga vähe tööd. Kas see on võimalik?

„On võimalik rajada aed, mis nõuab vähe hoolitsemist, aga sellist aeda, kus üldse midagi tegema ei pea, ei ole olemas. Isegi kiviala vajab hooldamist,” räägib suvepealinnas tegutseva OÜ Rohenurk juht Terje Prisk.

Tihtilugu ärkavad haljastajate nõu vajavad inimesed siis, kui päike kõrgemalt käima hakkab. Ehk just nüüd. Paraku ei pruugi praegu jutulesaamine enam lihtne olla.

„Need tööd, mis me nüüd kevadel tegema hakkame, on kõik broneeritud juba eelmise aasta suvel,” ütleb Prisk. Rääkides klientide viimase aja soovidest, nimetab ta, et valdavalt tahetakse modernset ja lihtsat aeda. Paljud ei ihka mitte värvikirevust, vaid rahulikku aeda, kus tööst lõõgastuda.

Pärnusse suvekodu soetajad tellivad üha sagedamini haljastusfirmalt täiskomplekti: aiaplaani, aia rajamise ja hilisema hoolduse. Krundi omanikul jääb tulevikus vaid aia nautimise mõnu.

Kohalikud otsivad haljastusfirma abi, kui ostavad uue maja, harva tahetakse olemasolevat põhjalikult ümber teha. Hoopis teisiti on lood aga näiteks Hollandis ja Saksamaal, kus on täiesti tavaline, et iga kümne aasta tagant kutsutakse kohale buldooser, mis aia maatasa lükkab, vaid puud jäävad püsti, ja hakatakse nullist uut haljastust tegema.

Ühest küljest inimesed tüdinevad seal umbes kümne aastaga vanast aiakujundusest ja tahetakse moodsamat, teisalt vajabki aed selle aja tagant uuendust, on ju püsikud juba keskelt tühjaks kasvanud ja vajavad nagunii jagamist ja ümberistutamist ning tulebki põhjalik uuendustöö ette võtta.

Mururobot muudab

Üsna palju muudatusi on meie aiaomanike ellu toonud järjest enam kasutusele tulevad mururobotid. Esiteks eeldab robotniiduk, et maapind oleks võimalikult ühtlane, sest suured kalded nõuavad võimsamaid roboteid. Teiseks oleks tark peenrad piirata äärisega, olgu selleks siis plekk, puit või kivi. Robot sõidab selle ääre peal ja inimese koormus väheneb veelgi, kui ta ei pea peenra ääri eraldi hooldama. Peenarde asukoht ja kuju piire ei sea, sest mururoboti saab seadistada nii, et niidab ära ka keerulise kujuga istutusala ümbruse.

Prisk ütleb oma kogemusele tuginedes, et robot on murule hea, sest hoiab muruliblede pikkuse kogu aeg ühesuguse ja hake läheb kohe väetiseks.

„Kui ei soeta endale mururobotit, ongi muru kõige töömahukam ala aias, sest seda niidad ju iga nädal, suvel kaks korda nädalas, aga korraliku mulla ja õigete töövõtetega loodud istutusala hooldad korra kuus,” tõdeb Prisk.

Viimastel aastatel on aiapidajatele omajagu peavalu valmistanud, kuidas saavutada aias inglise stiilis ideaalset muru. Murust umbrohtu hävitavaid mürke ju tavakasutajale enam poes müüa ei tohi.

Elupuuhekk on hea viis oma õu naabrite ja möödakäijate pilgu eest peita, kuid kõiki krundi ääri ei tasu hekimüüriga ümbritseda, sest aias puudub siis loomulik tuuletõmme ning kõik taimehaigused levivad kiiremini ja halvad putukad paljunevad hõlpsamini.

Prisk nendib, et tõesti on inimesed seda aeg-ajalt kurtnud. „Mina olen suutnud oma klientidele selgeks teha, et kas me soovime oma hoovi mürgitatud golfimuru või soovime puhast keskkonda, kus on mõnus paljajalu ringi käia. Klient lepib enamasti, et mingil määral seda umbrohtu sisse tuleb või teeme korra aastas tõrjet,” seletab ta. „Umbrohu vastu aitab hästi korralik õhutamine, väetamine ja kastmine. Samuti õigeaegne niitmine, et muru hoida.”

Sedagi võiks võtta paratamatusena, et varjus on raske ilusat muru saavutada, võib-olla oleks parem sinna varju taluvad pinnakattetaimed istutada või lastagi samblal kasvada.

Uued hekid

Mööda Eestit ringi sõites näeb, et vähemalt sel sajandil rajatud aedades on kõige levinumad taimed elupuud. Nüüd hakkavad uue aia loojad neile tasapisi alternatiivi otsima, ühena soovitab Prisk jugapuud. See kannatab väga hästi hekiks pügamist, küll aga on päikesepõletuse suhtes õrn ja tuleks jaanuarist aprillini varjutada.

Elupuuhekk on hea viis oma õu naabrite ja möödakäijate pilgu eest peita, kuid kõiki krundi ääri ei tasu hekimüüriga ümbritseda, sest aias puudub siis loomulik tuuletõmme ning kõik taimehaigused levivad kiiremini ja halvad putukad paljunevad hõlpsamini.

Lisaks jugapuule võiks kaaluda hekiks pööki. Kui jugapuu on igihaljas, siis valgepöök on küll lehtpuu, aga on lehtes pikka aega.

Multši poolt või vastu

Kes soovib võimalikult vähe aias tööd teha, katab peenrad kangaga ja peale mõni multš, nii ei pääse umbrohi kasvama. Prisk soovitab panna istutusaladele küll puukooremultši, aga kangast alla mitte panna. Kui kasutada kangast, siis ­taimejuured kasvavad kanga alla ega lähe sügavale maasse, mistõttu kipuvad jääma külmaõrnaks.

Kui kangast ei pane, lähevad väetised paremini pinnasesse, samuti vihmavesi. Puukooremultš kõduneb aja jooksul ja annab mulda toitaineid. Tõsi, umbrohtu puukooremultš täielikult ei lämmata, seega tuleb ala eelnevalt väga hoolikalt ette valmistada.

Peenra ettevalmistamine on aga raske töö. „Tihti arvatakse, et haljastaja töö on ilus, lihtsalt käid kääridega ringi, aga tegelikult on see raske füüsiline töö, mida tehakse suuresti tehnikaga,” räägib Prisk. Kui haljastusfirma istutusala ette valmistab, siis tavaliselt kutsutakse esmalt kohale kopp, mis kaevab pinnase 20 sentimeetri paksuselt välja, viib minema ja asemele tuuakse umbrohuvaba pinnas.

Kodus ise tehes tuleks samuti murukamar ära võtta ja kahe labidalehe ehk kuni poole meetri sügavuselt läbi kaevata ja juurikad ülima hoolikusega välja noppida.

Mõnikord teevad inimesed oma elu raskeks sellega, et istutavad taimi ühekaupa muru sisse, nii muudetakse muruniitmine liiga töömahukaks. Kui istutada taimed grupiti suurde istutusalasse, on hoopis lihtsam hooldada.

Viljapuud ja marjapõõsad hakkavad moodsas aias taas kohta leidma, mitte küll nii, et 12 viljapuud ja pikk rivi põõsaid, vaid paar puud ja põõsast. Samuti soovivad inimesed ka väikeses linnaaias näha mõnda taimekasti, kus lapsed saaksid maasikaid, herneid ja porgandeid kasvatada.

„Seda vanemad tõesti soovivad, et lapsed ikka natuke aiandusega kokku puutuksid,” kinnitab Prisk. Mõnikord pannakse taimed väikese potiga terrassile, kus need kiiresti läbi kuivavad ega kasva hästi. Parem oleks võtta vähemalt 20 sentimeetri kõrgune kast, siis saavad taimed hästi hakkama, isegi kui pere vahepeal mitu päeva eemal on.

Eri stiilid

Modernset aeda kujundama hakates soovitab Prisk kasutada taimede kordusi ja erinevaid multše, iga taim olgu valitud väga hoolikalt, et taimeilu jaguks terve aasta jooksul: okaspuud, kauni võraga puud, kõrrelised, vormi hoidvad püsikud.

Inglise stiilis aias kasvatatakse lopsakaid taimi, mis põimuvad üksteisest läbi ja on värvikirevad. Kevadel varakult alustavad sibullilled, mis hiljem koltuvad teiste püsikute vahel, mais puhkevad õide murtudsüdamed, hiljem pojengid. Populaarsust on kogumas lupiinid, tähtputked, punanupud ja kõrrelised, samuti kõrged püsikud, nagu vesikanep, lursslill ja ängelhein.

Mugava aedniku aed

Hoolikalt läbimõeldud aiaplaan säästab hiljem ümbertegemisest.
Tasased murupinnad, et saaks hooldada mururobotiga.
Välja ehitatud kastmissüsteem.
Varju istuta varju taluvad taimed ja päikese kätte päikest armastavad taimed. Nii on taimed tervemad ja nõuavad vähem pritsimist.
Varjus muru kasvatada on tänamatu töö, parem raja sinna varjupeenar või istuta pinnakattetaimed.
Ühekaupa murusse istutatud taimed muudavad muruniitmise keeruliseks.

Valgepöögihekk on pikalt lehtes. Foto: Merilen Mentaal