Ettevõtja toob rahva ette kõnelevad lilled

„Tulbipäevi olen korraldanud suuresti oma pere, ettevõtja aja ja hobide arvelt,” sõnab Reelika Marrandi. Foto: Erakogu

Üheksandat aastat korraldab Türil aiandusettevõtlusega tegelev naine häält tegevate lillede ehk tulpide päevi ja iga aasta on motivatsiooni aina raskem leida.

Kevadpealinnas Türil on üks kevade alguse märk tulbipäevad, tänavu juba üheksandat korda.

Neid korraldab 2011. aastast alates Reelika Marrandi. Esimesed kaks aastat kui Türi valla haljastusspetsialist, järgmised juba kui Türi vallas Retla külas toimetava aiandusettevõte Elise Aed üks omanik. „Nii see kuidagi on läinud jah. Minu initsiatiivil said tulbipäevad alguse ja olen neid kui oma lapsukest kõik need aastad arendanud vabatahtlikuna ja Türi kultuurikeskuse toel,” mõtiskleb ta tulbipäevade eel.

Türi kõneleb nagu tulpki

Kevadele iseloomulikke lilli on mitmeid, kuid kevadpealinna sümbol on tulp. „Tulbid on lilled, mis häält teevad. Nii nagu Türil tehtav on kaugele kuuldav, kasvavad ka tulbid krudinal,” kõneleb ta. Samuti on lai tulpide värvispekter, rääkimata nende rikkalikest õiekujudest. „Tore on seegi, et oleme Eestis esimesed tulbipäeva korraldajad.”

Seda, et uusi sorte, mida rahva ette tuua, jääks pärast mitut näitust väheks, pole vaja karta, sest tulbisorte on maailmas ligi kümme tuhat. Igal aastal on näitusel olnud 50 sorti. Marrandi meelest on seda ühekordse näituse jaoks piisavalt. Hiljem selgus, et kogus oli täpselt paras ka raamatu avaldamiseks. Koostöös Saara Kirjastusega välja antud neli tulbiraamatut on rahva seas populaarsed ja Eestis kindlasti unikaalsed. Ka kalendrisse „Kevadest kevadeni” on poolesaja seast kergem valikut teha.

Kui Eesti juubeliaasta puhul soovis ka Marrandi korraga välja seada sada sorti tulpe, siis tänavu jääb sortide arv taas 50 ja 100 vahele. „Tulevad need, mis mind kõige enam lummavad, selline ju selle aasta nimigi – Lummavad TULBIpäevad,” täpsustab ta.

Kaheksa aasta jooksul on aiandusettevõtja türilastele näha toonud üle 350 tulbisordi. Sel aastal lisandub ligi 30 uut sorti. „Kuigi nimi „lummavad” tuli mõneti ka sellepärast, et talv oli lumerikas, ei näe näitusel vaid valgeid ja kohevaid tulpe. Näeb neid, mis on jätnud mulle eelnevate aastatega erilisema mulje,” jääb Marrandi targu salapäraseks. Lisab vaid, et ükski tulp pole tavaline, kõigil on oma kiiks küljes, mille poolest sort nimegi saanud. Teinekord lisab kiiksu juurde ka nimi, näiteks Zorro või Lion King.

Marrandi toob kõik tulbid Türile üksi, keegi tal valikut teha ei aita ega spetsiaalselt sorte selle jaoks ei kasvata. Koostööd teeb ta maaletoojatega Moone ja Floreas ning kasvatajatega Rikets ja Nurmiko. „Kõigepealt saan teada, milliseid uhiuusi sorte saan tulbipäevaks neilt, ülejäänud sordid vaatan juba Hollandist ise. Hollandist tellides on väikseim kogus 50 tükki, kuid näitusele piisab kümnest, ülejäänud lähevad kohapeal müüki.

Kaheksa aasta jooksul on aiandusettevõtja türilastele näha toonud üle 350 tulbisordi. Sel aastal lisandub ligi 30 uut sorti.

Nii on tasuta sissepääsuga ettevõtmisel igal aastal saanud kaasa osta erilisemaid tulpe. Selliseid, mida lillepoest ei leia. Tasulised on ka lilletöötoad. Mõned neist aegade algusest saadik, kuid igal aastal ka mõni uus. Tänavu näiteks lillehaldjate meisterdamine ja tulbikujuliste glütseriinseepide valmistamine.

Näitusel olnud tulpidega on varem korraldatud fotosessioone. Huvilised on saanud endid pildistada 500 tulbi vahel või on lilled veel vähemalt nädalapäevad kaunistanud kultuurikeskuse ja kohviku aknalaudu. Tänavu kavatsetakse näitusel väljas olevad tulbid panna oksjonile.

Küsimusele, kas vabatahtlikuna tulbipäevade korraldamine hakkab ära väsitama, vastab Marrandi, et nii ja naa. „Mõnes mõttes tõesti entusiasm kahaneb aastast aastasse ja raske on leida uut motivatsiooni. Võib-olla ongi just seetõttu tänavu soov oksjonilt teenitud tulu panna Türile rajatava koerteväljaku seemneks. Et vana ja hea tulbipäevade idee aitaks kaasa uutele eesmärkidele,” arutleb ta. „Tulbipäevi olen korraldanud suuresti oma pere, ettevõtja aja ja hobide arvelt.” Fotograafia kõrval on Marrandi hobiks ka koerad.

Tulpidest tehakse seadeid

Igale tulbipäevale on Marrandi kutsunud kuulamist väärivaid esinejaid. Eelmine kord kõneles tulikaliste lummusest hobiaednik Helle Treier. Tulpidest tegid lilleseadeid MTÜ Eesti Florist esindajad Tuuli Luiga ja Margit Lopez Ortiz. Nende tehtav tulbiseadete show on Marrandi sõnutsi juba omaette kohaletulemist väärt. „Oma ala spetsid näitavad, milliseid seadeid saab teha tulpidest, ja pärast lähevad needki oksjonile,” lisab ta.

Külastajaid on tulbipäevadele alati jätkunud. Alustati poole tuhande külastajaga, kes enamjaolt olid kohalikud inimesed. Mida aasta edasi, seda enam on tulijaid ka kaugemalt. Nüüd väisab kahel päeval toimuvat ettevõtmist juba tuhandeid inimesi. Külaliste ringi laienemisele on Marrandi meelest hästi kaasa aidanud just üritus ise. Osalenute pildid ja muljed suhtlusvõrgustikes näitavad talle, et tulbipäevadest teatakse ja tullakse osalema üle Eesti. „Tulbipäev on toonud tulbid rohkem au sisse ja neid teatakse tulla kevade algul Türile vaatama,” on ta rahul.